Endal pole juba mitmeid aastakümneid olnud lambaid, aga tuttaval on neid lausa mitusada. Käisin vaatamas tema juures, kuidas profesionaalid lambaid pügasid. Seal ma vaatasin seda protsessi ja ilus vill pandi kottidesse, palju oli aga villa, mis oli nii must, et see visati eemale ja oleks kasutamata jäänud. Minul aga süttis peas tuluke!Permakultuuri viljelejana vaatan alati ringi, kas leidub midagi väärtusetut, millele saan ise väärtuse anda. Tuli meelde, et olin kunagi kuskilt lugenud, et villa saab väga edukalt kasutada ka multšina taimede vahel. Küsisin ilusti luba villa omandamiseks, selle ka sain. Koju tulles siis hakkasin uurima, mis ma sellega teha üldsegi saan aias. Välja tuli palju huvitavat…

Vill aias

Siin ma räägin siis villast, mis on tulnud lammastelt ehk teda pole töödeldud kemikaalidega ja kõik mustus ja rasvad on säilinud villas ehk MUST VILL. Võibolla meie esivanemad ei oleks päri, et nii väärtulikku kraami peenrasse paneme, aga ajad on muutunud. Oma omaduste poolest on ta lausa ideaalne pinnakate peenarde peal ja ka mulla sees.

Keemiline koostis

Vill on valguline materjal, mis keemilistest elementidest koosneb. Peamiselt süsinikust (C), vesinikust (H), hapnikust (O), lämmastikust (N) ja väävlist (S). Esimesed neli on tüüpilised valke moodustavad elemendid, väävel pärineb peamiselt aminohappest (tsüstiin). Lisaks valkudele sisaldab vill umbes 2% rasvu (struktuurivälised ja -sisesed rasvad). Villa struktuuriväliseid rasvu teame villarasva nime all, millest tuntuim on lanoliin. Veel on villa koostises mineraalseid soolasid, süsivesikuid ja nukleiinhappe jääke.

Eesti keeles ei tulnud pea minged artikleid selle kohta, küll leidsin artikli, et kasvuhoones võiks villa kasutada. Kas siis nagu mujal ei tohi? Eesti artiklite järgi küll mitte vist, küll aga ingliskeelse jutu järgi.

Peenra sees on ta ideaalne kasutamiseks konteinerites, mulla parandajana, aeglase väetisena.

Mulla peal on ta isolaatoriks, väetajaks, niiskuse hoidjaks ja umbrohtude allasurujaks.

Leidsin inglise keeles ka teadusuuringu, kus võrreldi erinevaid multše. Siin on ingliskeelne artikkel kus tehti katseid lambavillaga multšitud alal ja ilma lambavillata alal. Tulemused olid märkimisväärsed. Multšitud mullal kasvas kõik palju paremini ja andis ka suuremat saaki. Lehtede analüüsi tulemused näitasid, et lämmastiku tasemed koeproovides olid kõige suuremad villaga multšitud taimedel ja madalaimad heinaga multšitud taimedel. Vill oli kõige isoleerivam, väiksema temperatuurikõikumisega, kui mistahes teine multš.

Villaga multšimine sobib ka heade seente vohamiseks imehästi. Seened omakorda soodustavad ja aitavad taimedel paremini kasvada. Varsti proovin ka uue postituse selle kohta teha.

Veel leidsin, et osad firmad on teinud juba lambavillast graanulid, mida saab lisada siis mullale näiteks. Üks uuring näitas ka, et 38 päeva pärast villa mulda panekut hakkas seal eralduma juba toitaineid. Graanulid on siis lihtne viis, kuidas tõsta mulla niiskushoidvust ja kohevust. Saab ka kasutada edukalt mulla parandamiseks.

Screenshot 2019-02-21 at 19.15.20.png — Lambavilla graanulid

Leidsin ka Eestis müüdava lambagraanulitega väetise: LINK. See on väga tore leid neile, kes linnas elavad ja kellele ei käi villa kätte. See võiks olla kindlasti konteinerkasvatuse kindel osa, kuna hoiab endas 3.5 korda rohkem niiskust. Konteinerites kasvatades on peamiseks miinuseks kuivus, see aitab seda kindlasti vähendada.

Kasulikud omadused

Hoiab umbrohu allasurutuna
Hoiab niiskust mullas
Hoiab ühtlast temperatuuri mullas
Hoiab eemal teod ja muud kahjurid
Annab aeglaselt mulda väetist, just lämmastikku
Kestab umbes 2 aastat mutšina
On 100% biolagunev

Üks moodus, kuidas kasutada lambavilla peenral:

Kuidas teha:

eemalda umbrohi peenralt
kui on, pane tilkkastmissüsteem mulla peale
kata ajalehtedega muld
lõpuks kata ajalehed lambavillaga

~~Mina vist ajalehti alla ei paneks, arvan, et lambavill on ise piisavalt tugev umbrohtude allasuruja.~~ Alla panna ajaleht, sest umbrohud tulevad suve keskel labavillast läbi. Neid sealt ilma lambavillata keeruline kätte saada. ~~Ilma ajaleheta on suurem kontakt mullaga, tekib äkki parem mikrokliima organismide arenguks.~~ Vihmaussidele ja väikeste organismidele meeldib see väga!

Sarnaselt saab mu arvates ka koerakarvu kasutada. Eelmine aasta panin tomatitaimede ämbrisse koerakarvu. Tomat andis kõvasti saaki.

Lisaks saab villa kasutada ka väga hästi isolaatoriks. Näiteks kui on lavad, kõrgpeenrad, kasvuhooned, siis saab kinni toppida vahed villaga.

white black and brown snail on green leaf — Photo by Pixabay on Pexels.com

Väidetavalt ei meeldi tigudele lambavill. Kui teil on probleeme tigudega ja on väärtuslikud taimed saate selle taime ümber panna lamba villa ja teie taim on kaitstud.

2020

See on tõsi, tigudele ei meeldi vill. Teos tahtsid mul meloni taime vägisi nahka pista. Panin umber villa ja nad jätsid rahule taimed. Kapsaste ümber panin ka villa ja nad jätsid rahule. Vill peab suht puhas olema, et teod sinna peale ei läheks.

Lisaks maasikate vahel toimis vill multsina hästi, maasikad olid puhtada ja saak korralik. Halbadele putukatele see vill ei meeldinud. Lihtsalt viga oli see, et ei pannud villa alla ajalehte umrohud hakkasid läbi pressima poole suve aegu.

Kasutatatud allikad