Nagu enamus hobiaednikuist on kuulnud, siis pidavat tõmmised ja leotised olema väetamise ja taimekahjurite tõrjes asendamatud. Siin on ka erinevate leotiste ja tõmmiste kohta rohkem kirjas.
Paar nädalat tagasi otsustasin, et teen ka omale osja tõmmist, kuna olen lugenud palju head selle kohta ja läheduses kasvab seda piisavalt. Etteruttavalt võin öelda, et panin umbes 1 osa kõrvenõgest ka sisse.
Korjatud osi u 1 kg
Tükeldatud osi ja kõrvenõges
Mina lõikasin kääridega katki ka. Siis valasin peale seisnud kaevuvee, sest sedaaegu oli suhteliselt põuane ja kõik vihmavesi oli juba otsas. Soovitus on siiski kasutada vihmavett.
Mõõdus paar nädalat…
Ja tunnen imelikku haisu meie õues…
Ei tee välja…
Lõpuks tuli meelde, et tegin osja-kõrvenõgese leotist ju.
Panin kummikindad kätte ja kurnasin suuremad tükid välja.
Järgi jäi “ilus” roheline “virtsavedelik”.
Roheline virts ehk valmis osja-nõgese leotis
Seejärel kallasin 1 osa leotist / 4 osa vett kastekannu ja kastsin oma taimi.
See vesi jäi ikka väga roheline ja haisev.
Kastetud, kindad eemaldatud, käsi 5 korda pestud ja seda kohutavat haisu käte küljest ära ei saa 😳😳😳😳
HOIATUS!!!
VÄGA HAISEV VEDELIK, VEDELIKUKUGA KOKKUPUUTEL JÄÄB HAIS TEIEGA!!!
Ausalt öeldes pole ma seda vedelikku siiamaani uuesti puutunud. Võiks pritsida ka sellega, aga see tähendaks kokkupuudet rohelise virtsaga. Ma vist ei ole veel valmis selleks. 😳
Maasikad on mingi kahjuri poolt täitsa nahka pistetud. Kes see pahalane ka on ???
Minu maasikasaak kahjuks on suht null see aasta 😢
Ühes eelmistest postitustest rääkisin, kuidas kaitsen maasikaid võrguga, sest avastasin, et tooreid maasikaid oli juba ära võetud. Ja süüdistasin ma selles vareseid.
Pean vabandama nende ees, sest ilmaasjata süüdistasin.
Tundub, et on tegemist õielõikajaga. Minul õitsemise aegu polnud midagi näha, aga nüüd, kui väiksed maasika alged küljes on, on need ära lõigatud. Leidsin 2010. a. artikli:
Tema sõnul on praegu õielõikaja kõrgperiood, mida võib täheldada iga seitsme või kümne aasta tagant. «Nende elutsükkel on tõusude ja mõõnadega ja see on nii kõikidel kahjuritel.»
Hetkel on 8 aastat sellest mõõdas, et tundub, et tänavu see on. Sest sellele mardikale meeldib ka kuiv ja põuane aeg.
Kõik maasika alged on järk-järgult ära nopitud. Lehtedel esineb ka söömisjälgi, aga teisi tuntud kahjureid pole leidnud.
Siin on näha, kuidas lehed on ka näritud, lehtede alt olen leidnud samuti mõned väiksed rohelised röövikud. Siin jälle näide, kuidas on maasikad ära lõigatud küljest . Olen leidnud ainult mõne üksiku toore maasika kõrvalt maast, mis oli ära nopitud , muidu pole maasikaid ka maas.
See peaks püüdma kahjureid.
Panin maasikate vahele ka nn püünise, et püüda ja näha kahjureid. Aga kahjuks pean tõdema,et ei ole püüdnud peale väikeste kärbeste midagi väga. Siin selle liimipaberi pakk, sobib kasutamiseks ka mahe tootmisel.
Siin mõned maasikad, mis leidsin taimede vahelt, nagu näha, on kõik sama moodi ära lõigatud.
Küljelt vaadates ei ole mitte mingeid erilisi muid kahjustusi märgata, seest pole ka leidnud ühtegi võõrkeha.
Millega siis tegemist?
Lugedes erinevaid lehti ka inglise keeles, siis pole veel selgust saanud…
Tigusid pole selle koha peal, kus mul maasikad on istutatud, ja kui teod sööksid, siis jätaks nad järgi mingi osa maasikast.
Vareseid ei kahtlusta väga palju enam, sest mul oli võrk ilusti peal, kui need kõige suuremad kahjustused avastasin. Siis võtsin võrgupealt alles. Nüüd nad muidugi võivad ka kaasa aidata. Nägin kui varese ema/isa söötis neid meie õuepeal, ainult 4 suurt suud oli lahti 😅 Need pätid suudavad korralikult pahandust teha.
Aga kui kellelgi on ideed, mis see olla võiks, või kuidas kaitsta selle eest, siis andke julgelt teada.
UPDATE!!!!!
Koolis tuli meil rääkima kahjuritest ja väetamisest Eneli Käger. Tema käest küsisin, mis kahjur see siis ikka on. Ta oli väga kindel, et see ikka on ÕIELÕIKAJA töö.
Enne külmade tulekut võtsin ära kogu heina, mis oli maasikate vahele pandud multsiks. Sellepärast, et õielõikaja talvitub seal samas kõdu sees ja lootus on, et nad äkki külmuvad ära, sest kobestasin ka maa alt ära. Ideaalselt oleks pidanud ära põletama selle kraami aga see hein oli liiga kõdunenud ja viisin selle hoopis kanade aeda ja loodan kanade hävitustööle.
Peale heina eemaldamist ja kobestamist.
Novembri lõpus sai ka veel maasikaid.
Eneli soovitas KINDLASTI kevadel enne õitsemist pritsida küüslaugutõmmisega.
Siin näitan, kuidas ma sain hakkama vihmaveekoguja paigaldamisega.
Vihmavee kogumine ei ole kasulik mitte ainult rahakotile, vaid ka sinu taimedele.
Vihmavesi on märkimisväärselt pehmem üldise veetrassi omast. Selle vee teeb eriliseks ka erakordselt kõrge lahustunud hapniku sisaldus. Need omadused teevad vihmavee väga väärtuslikuks taimedele ja põhjendavad tema kogumist.
Mina aga tellisin lõpuks ära e-poest sellise vidina: Vihmavaras Speedy.
Otsisin kaua ja sõelale jäi see. Hind on ka üks soodsamaid ja paigalduseks öeldi kuluvat 5 minutit.
Paki peal suurelt ka kirjas, et paigaldus 5 min. Minul õnnestus see rohkem nii… 40minutiga. 😅
Selline siis pakendi tagumine pool, kus näidatud, kuidas paigaldada.
Juppide hulk siis selline. Olgu öeldud, et juhised väga selged ikka polnud ja mul läks ikka tükk aega, enne kui kindel olin, et kõik asjad õigesse kohta said.
Kõige raskem koht ikka trelli kätte võtmine ja aukude sisse freesimine, mida ma polnud enne kunagi teinud. Siin komplektis oli õnneks ilusti kaasas ka õige freesi ots, muidu mul vist olekski see tegemata jäänud.
Siin näha, et sain hakkama aukude tegemisega.
Enamus jupid ka paigas
Nii, kõik jupid paigas. Ja nagu näha, polnud ma väga edukas nende aukude tegemisel samale tasapinnale. Tünn on mul ju ovaalne ja ei osanud sellega arvestada. Täna on esimene vihmane päev, vaatame, kas ka tünni midagi tuleb.
Selline siis valmiskujul. Tünn on 280l, natuke üle värvitud rõõmsamaks. Kraan alla pandud kellegi teise poolt.
Nüüd ootama vihma…
Mul on teine tünn veel ja teine vihmavaras. Selle paigaldamine käis tunduvalt lihtsamini. Aga tünni augu puurisin tunduvalt madalamale, et tekiks kalle tünni suunas, sest samale tasapinnale neid panna mul ei õnnestu 🤓🤓🤓
Vahepeal meil ikka natukene sadas ka. Nii, et maapind oli 0,4 cm sügavuselt niiske. Isegi muru pole uuesti kasvama hakanud. Eks me oota siin kannatlikult edasi…
Aga ma näitan siis, kuidas mu aias hetkel kõik kasvab. Pildid on tehtud 13.06.18.
Kõrvitsad kasvavad mühinal. Varsti vist on oodata esimesi õisi 🙂 Need on siis need sitapatarei omad.
Siin aga on need kõrvitsad, mis ma kanade aeda istutasin. Need kasvasid ka mühinal. Üks oli juba õitsema hakkamas, kui ma paar päeva tagasi avastasin, et see oli esimese lehe lähedalt ära murdunud 😦 Järgi jäi ainult üks leht, vaatab, kas hakkab edasi kasvama. Aga teine kasvab ilusti. Neid kõrvitsaid ma ei kasta, nad saavad ise ilusasti hakkama.
2. Kuhilpeenar 1 ja kuhilpeenar 2 – kasvavad siin hetkel: salvei, tomatid, maasikad, lehtkapsad, suvikõrvits. Siia olen pannud läbisegi kõike, mis mul kuskilt üle.
Siin kasvavad kõik asjad ikka üllatavalt hästi, sest esimene aasta ei toimi see peenar veel hästi, sest puit alles hakkab lagunema ja lagunemisprotsesside käigus tarbitakse palju lämmastikku- seda ka taimedel vaja.
Siin mul ka tomat mille paar päeva tagasi istutasin küljepeale, kastnud olen ainult istutamise ajal.
See krobeliste lehtedega on lehtkapsas (ing k. KALE). Hetkel väga populaarne taim, mida annab igale poole panna ja mis on ka väga tervislik. Ta on pigem püsik ja talub ka kuni 15 kraadist külma, siis peaks ka veel saaki saama. 3. Minu esimene pookimine.
See pookimine kahjuks ei õnnestunud, pooke oks pole kasvama hakanud. Kasvab vähemalt pooke aluski. Sellele saab kevadel uuesti pookida.
Need kasvavad jõudsalt, enamus veel õitseb, aga kahel tomatil on juba peal ka pisikesed tomatid 🙂 Tomatite alla olen siis istutanud ka basiilikut.
5. Aiamaa – kasvab siin mul kollane porgand, kuldne peet, kääbushernes, läti supihernes, sibul küüslauk, 3 erinevat kurki, kinoa, kressid, peiulilled, nuikapsas ja kartul.
ühe sibula on mu väike abiline välja tõmmanud.Üldine vaade, peenravahe multšitud puukoorte ja heinaga.Kartulivao äärsed peiulilledõitsev hernesSuvekõrvitsad- täna oli juba esimene õis lahti.Aiamaa tomatid õitsevad ilusti, ümber panin neile veel hobusesõnnikut.Katteloori all – kress, kurk ja kinoa
Kurgid ma istutasin ja kohe ei pannud katteloori peale. Ei tea millest, aga nad jäid natukene kiduma mul. Osad taimed on ikka veel kollased, aga teised on juba ilusama värvuse omandanud. Proovin ka magneesiumi neile lisaks anda, internetist lugesin, et see peaks ka aitama.
Suvikõrvits on ka väga ilus ja kasvab jõudsalt. Täna oli ka esimene õis lahti.
Peedi ja porgandi read on küll väga lünklikuks jäenud. See on osaliselt kuivuse süül ja tundub, et nende seemnetel oli raske läbi adru murda.
Ilmad on olnud soojad ja maasikad hakkavad vaikselt valmima. Pesadest hakkavad ka välja tulema väiksed pätid ehk varesepojad. Nad on naljakad tegelased, aga kui nad sinu rohelised maasikad ka lihtsalt ära tõmbavad, siis läheb meel mõrudaks küll.
See aasta otsustasin, et ei jäta neile oma esimesi punaseid maasikaid.
Permakultuuri osa on ka kindlasti asjade taaskasutus. Sellepärast otsisin kuuri alt välja vana mõrralina.
Abiline mõrralina sikutamas
Selle lõikasin silma järgi enam-vähem õigesse mõõtu ja viskasin maasikapeenra peale. Alla panin mingid suvalised postid ka.
Selline meetod on kõige efektiivsem vareste vastu, sest nemad ei karda mitte mingeid hirmutisi, kui ka kardavad, siis vaid üheks päevaks.
Sõime ka esimesi Hiiumaa maasikaid Männi talust. Männi talu leiab ka Facebookist.
kuidas kasvatada kinoad eestis ja kas sellest ka midagi välja tuleb.
See aasta proovin siis kasvatada ka natuke kinoad. Mina ei ole kuulnud, et naabritest või tuttavatest oleks seda keegi kasvatanud ja internetis selle kasvatamisest kah väga miskit pole. Alustuseks siis natuke üldiselt.
Kinoa päritolu
Kinoa ehk tšiili hanemalts (ingl k quinoa) on üks inimkonna vanimaid kultuurtaimi. Kinoat kasvatati Lõuna-Ameerikas juba kuus tuhat aastat tagasi. Sealsete pärismaalaste jaoks oli see kartuli ja maisi kõrval üks põhitoiduaineid. Inkade jaoks oli kinoa püha taim, kandes nime “seemnete ema”. Oma jõudu ja vastupidavust andvate omaduste tõttu kutsuti teda ka “asteekide kullaks”. Peedi ja spinatiga ühte perekonda kuuluva kinoa seemned on hirsist veidi suuremad ja nende maitse meenutab pähklit. Olenevalt sordist võivad seemned olla kas kollakasvalged, roosad, oranžid, punakad või mustad. Kinoal on kõrge valgu- ja lüsiinisisaldus. Enamiku teraviljadega võrreldes on kinoa tunduvalt valgurikkam. Ta sisaldab kõiki kaheksat aminohapet, mis on taimemaailmas väga haruldane. Need aminohapped on väärtuslikumad ja paremini tasakaalustatud eelkõige tänu suurele lüsiini, metioniini ja tsüsteiinisisaldusele. Kinoa on suurepärane magneesiumi, raua ja kaltsiumiallikas (magneesium ja kaltsium suhtes 3:1). Samuti sisaldab vaske, tsinki ja fosforit ning parajas koguses B2 ja E-vitamiine.
Kinoa on tuntud oma hea kohanemisvõime ja vastupidavuse poolest äärmuslikes kliimatingimustes. Olenevalt sordist või ökotüübist võib kinoa kasvada erinevates kliimavööndites, mis rõhub tänapäeva kliimamuutuste probleemi arvestades kinoa olulisusele alternatiivse põllukultuurina.
Valdavale osale põllumajanduskultuuridest sobivad kõige paremini nõrgalt happelised kuni neutraalsed mullad, mille pH jääb vahemikku 5,6–7,2. Kinoa seevastu võib kasvada erinevat tüüpi muldadel, sealhulgas ka happelistel ja leeliselistel muldadel. Tänu mükoriisse sümbioosi olemasolule, mis aitab taimel omandada maksimaalses koguses toitaineid, sobivad kinoa kasvatamiseks nii liiv-, saviliiv-, liivsavi- kui ka savimullad, mille pH jääb vahemikku 4,8–9,5.
Kinoa taim talub põuda peamiselt tänu oma kudede elastsusele ja madalale osmoossusele. Põudade üleelamisele aitavad kaasa ka kinoa sügavate ja tihedate juurte erakordsed füsioloogilised omadused, mis viivad vee efektiivsema kasutuseni. Mitmete uuringute läbiviimisel on jõutud teadmiseni, et teatud kinoa sordid toodavad vegetatiivses faasis lehe pinnale põuaga toimetulemiseks kaltsiumoksalaati täis näärmeid, aitavad luua kunstlikult niisket kihti taime lehtedel paiknevate õhulõhede lähedale. Vastupidiselt põuale võivad taimele hoopis saatuslikuks saada üleujutused, mis tekitavad juuremädanikku.
Kinoa taime puhul kõige sagedamini esineva haiguse – ebajahukaste – tõrjeks võib sobida looduslik põldosja ekstrakt.
Kõige selle info põhjal tundub, et Eestis saaks seda edukalt kasvatada ja oleks ka majanduslikult tasuv.
Mina siis proovin ka oma lapikese peal. Ma olen tegelikult selle postituse tegemist edasi lükanud, sest oleks vaja istutada mõni taim maha, aga nii kuiv on olnud. Siin Kassari saarel pole julgelt juba 3 nädalat tilkagi vihma tulnud ja temperatuurid on olnud ebamaiselt kõrged, nii et mina – külmavares – käisin 29. mail ujumas.
Panin ma seemnest kinoa maha juba 7 mail. Seda tegin kahes osas, sest ei suutnud otsustada, kui palju ja kuhu panna. Naljakas on see, et vahe on 2 päeva vast, aga hiljem pandu tuli tunduvalt kiiremini ja ilusamini üles.
Kõige suurem oht kinoale väiksena on rohimine. Ta on ju täpselt samasugune kui hanemalts. Käsi on harjunud seda välja tõmbama. Väike vahe on siiski olemas, vähemalt hetkel on kinoa vars kergelt punakas, aga hanemalts ühtlaselt roheline. Nüüd aga vaatasin, et mõlemad on suuremaks kasvades ühtlaselt rohelised.
Aga siin väike äraarvamis mäng. Milline on kinoa ? Milline aga harilik hanemalts? Siin pildil on tegelikult lausa 2 kinoa taime.
Siin on näha mu väike peenar, kus välimises ääres kasvab kinoa, seespoole on istutatud 3 sorti kurki koos kressiga. Panin kinoa kurgiga kokku, kuna üks on pikk ja kõrge ning teine roniv, suurte lehtedega. Pean neid hakkama harvendama, aga ei raatsi – nii ilusad suured taimed on. Üldiselt leidsin vähe infot selle kohta, mida kinoaga koos kasvatada.
Nüüd olen märganud, et mingid asjandused teevad liiga mu kinoa taimedele. Osad lehed on nagu tõmmatud veest tühjaks ja ära kortsutatud. Teistel lehtedel valged laigud. Vaatame kui hulluks läheb. Proovin vist põldosja tõmmist teha ja natuke pritsida neid. Vaatasin, et tavalisel maltsal põllupeal sama viga, nüüd ei tea, kas põllu peale jätta malts nendele tegelastele söömiseks või püüda ära võtta, sest siis võib liiga palju tegelasi tekkida.
valged laigud lehtedel
Ma külvasin teda ka sisse, et vaadata, kas on vahet. Hetkel tundub, et õue külvatud on palju jõulisem, võrreldes poti omaga.
Siin mu tuppakülvatud kinoa taimed.
Siin saate näha, et istutasin toas ettekasvatatud taimed ka põllu peale maha. Väga lidrud on, sellepärast panin nad ka kahekaupa.
Hetkel kasvavad hästi, alla panin ma neile hobusesõnnikut ka natukene, aga muidu pole poputanud. Õige test saabub sügisel. Siis annan teada, kas ma saaki ka sain ja kas ma soovitan seda kasvatada. Väidetavalt 10 taimest saab juba 500g seemneid. Selle hind poes on 6.78€ Selle järgi tundub küll tasuv, aga vaatame siis…
Siin on näha, kuidas lehed on ka näritud, lehtede alt olen leidnud samuti mõned väiksed rohelised röövikud. 
Siin mul ka tomat mille paar päeva tagasi istutasin küljepeale, kastnud olen ainult istutamise ajal.
3. Minu esimene 
hiiupermakultuur.wordpress.com 