Küülikute pesakasti ehitus

Eile oli esimene soojemapoolne kevadpäev. Sooja oli meil siin Hiiumaal umbes kaheksa kraadi. Mul oli töötamise ajal lausa jope eest lahti ja kindad vahetasin ka õhemate vastu välja. Vaatasin ka just ilmateadet, et juba tuleb külm õhumass meie poole ja ilm kisub jälle külmaks, aga noh see selleks. Tore, et korragi soojem oli. Just lõppes mul koolinädal, kes veel ei tea, siis õpin Hiiumaa ametikoolis linnaaednikuks. SIIN postitus ka selle kohta.

Hirmuga vaatan kalendrit, et varsti juba aprill! Ma tahaks kohe aprilli alguses oma preilid peigmehega kohtuma lasta. Aga mul pole veel: 1. pesakastid valmis 2. peika pole välja valitud. Kes siis ei tea või ei mäleta: eelmised postitused, milles rääkisin Küülikud permakultuuris, Küülikute puur euroalustest ja Küülikute väliaed. Mina pean neid koloonia stiilis.

Ma vaevlesin tükk aega inspiratsioonipuuduses, kuidas pesakasti ehitada, aga siis tõi vanaema sõbranna mulle tugevad plastkastid ja ütles, et võin neid retsida küll. Oi, milline rõõm… Eile haarasin härjal sarvist ja asusin pesakasti kallal tegutsema. Näitan siis, kuidas tegin ja mis välja tuli.

Siin on siis näha see kast, millest tegema hakkasin. Viisin eelnevalt heina sellega. Siin pildi peal on ilusti näha kasti suurus. Ma arvan, et siia peaks nad ilusti mahtuma, mõlemale tuleb muidugi eraldi kast. Väiksem ei tohiks kindlasti olla ja suuremal poleks vast mõtet.

Asusin kasti kallale. Kõigepealt tegin kasti ava ehk sissepääsu. Tikksaega oli suht keeruline teha, sest ei mahtunud väga hästi keerama ja sellest ka see vildakas kuju. Aga pole hullu, jänksid vast ei pahanda.

Seejärel hakkasin peasle katust ehitama. Leidsin õhukesed voodrilaua tükid, mis üksteise sisse ilusti läksid. Nendest sai katus, sissepoole läks natuke paksem laud, mis raskust lisab ja koos neid hoiab. Kokku panin ma nad esialgu ehitusel kasutatava klambripüstoliga. Ja kõige peale panin vana tõrvapapi, mis on ka garaazis juba kaua vedelenud. Ma loodan, et see ikka on 100% veekindel.

Tõin selle siis küülikute aeda, et ta paika panna. Laps arvas kohe, et tore on seal peal olla. Aga selle paigutamise tegi raskeks. Kaevasin kasti natuke maasse, et see hästi sulanduks ümbrusega. Ja panin ka kalde alla. Minu kasti kallak tuli 7 kraadi, ma ei tea kas on piisav, aga nii ta jäi.

See kallak on siis vajalik igaks juhuks, et kui kasti peaks vesi jõudma, siis see jookseks pigem augu poole, mitte ei jääks pesa alla. Hiljem muidugi tuli meelde, et oleks pidanud mõne väikse augu ka põhja puurima, et vesi oleks saanud ka välja pääseda aga noh, järgmine kast tuleb paremini.

Siin see pesa siis on maas enamvähem õigesti. Kasutasin oma telefonis olevat loodi, see on päris kasulik asjandus.

Siin on lõpp-produkt. Laps muidugi kaunistas ja peitis seda rohke heinaga. Külgedele ladusin siis kivid, et võimalikult palju seda peita. Sissepääsu juurde võibolla panen veel mõne puurondi, et seda veel peita ja jänestele veel meeldivamaks teha. Aga ma olen rahul ja jänesed uudistasid ka juba seda.

Polli, Jessy ja labidas. Sellelt pildilt siis näeb mõõtkava. Jessy on siis mu 7aastane jack russell ja kõrval siis üks küülikutest.

Kaks päeva hiljem sain teise kasti ka lõpuks valmis. Üldiselt on kõik sama, aga alla äärde puurisin 3 auku, et vesi saaks ära voolata.

Aias otsisin enamvähem õigema koha ja panin kasti paika.

Kalle sai kastil 4 kraadi ettepoole. Asjaosalised olid projektist väga huvitatud. Järgmiseks tahtsin selle looduslikul moel ära peita, mis polnud üldse nii lihtne, kui arvata võiks. Käisin mitu tiiru metsas, et sobilikku kraami leida. Siis pidin selle sobitama ka kuidagi.

Lõpptulemus siis on selline:

Eemaldasin sellelt iglult oksi, sest ei tahaks tegelikult, et nad sinna oma pesa teeksid, aga vaatab, kas nad vôtavad need uued plastkastid üldse omaks. Nii paljaks iglut ka ei jätnud panin katuseks mõne kuuseoksa ikka tagasi ka aga nad on seal ikka korralikult kaevanud.

Nüüd jääme sobivat peigmeest ootama.

Kui tahad blogipostitustest esimesena teada saada, siis mulju “follow” nuppu sellel lehel. Siis tuleb uue kirjatüki ilmumisel su meilile koheselt teade.

Jätkub…

Esimene istik õues

Täna 18. märts 🙂

Eelmine aasta enne jõule käisin ma metsas labidaga ja tõin sealt kaks kuuske. Ühe viisin sõbrannale ja teise tõin omale koju. Panin ta suurde 20l Anu aida ämbrisse koos mullaga. Kui õige aeg, siis tõin tuppa ja ehtisime lapsega ära.

Nii ta meil oli toas, kuni see jõulutrall läbi sai. Enne kolmekuningapäeva võtsime ehted maha ja viisin kuuse esialgu verandale. Siis kui lumi maha tuli, panin aga potiga lumehange. Kuusel on vaja külma aega, et puhata. Kui hoida kogu aeg soojas, siis ta enamasti sureb.

Nüüd kui lumi ära läks, mõtlesin, et kuusekesel on ikka parem maa sees olla. Otsustasin täna, et katsetaks kas saab ta juba maasse kaevata. Ja ausalt polnud mitte mingit probleemi. Siin on ta mul käru peal valmis uude koju minema. Kui tähelepanelikult vaadata, siis näeb lausa, et üks väike päkapikk on külge jäänud.

Kaevasin augu ja panin ta auku. Otsisin ka natuke hobusesõnnikut ja panin auku. See koht, kus ma ta istutasin, on väga liivane ja huumusevaene koht. See ämbritäis peaks teda natuke aitama.

Siin ta siis on uhkelt oma uute sõprade juures. See on väike kuuseheki alge, mis mu ema kunagi istutas. See vasakpoolne kuusk on julgelt 10aastane, aga kasv on tal väga kidur, kuna maa seal on väga toitainevaene.

Annan siis suve lõpus ka teada, kas see jõulukuusest – hekikuuseks asi ka toimib 🙂

See aasta on minu väliistutus hooaeg alanud juba 18. märtsil 🙂

Hakkame külvama

Olen siis vaikselt alustanud külvihooaega. Tegelikult kui kasvuhoonet pole, siis ei peaks veel külvama. Aga noh… Saan süüdistada selles kooli, sest seal me külvasime juba täitsa hoolega. Õige aeg on külvata hetkel paprikat, füüsali, artišokki, okrat, maasikat ja veel mõningaid lilli. Koolis tegime paljudele huvitavatatele lilledele talikülvi. Mina jätkuvalt lillenimedest ei tea miskit, seega on jätkuvalt “need roosad ja kollased lilled” ehk värvi järgi vahetegemine 😀 Talikülvi kohta proovin järgmises postituses rääkida.

Mina siis külvasin kodus oma esimesed tomatid ja basiiliku maha juba 3. märtsil ehk valimistepäeval. Külvasin ma nad Hiiu pagari vastlakuklite karpi, millest saab ideaalse väikse kasvuhoone.

Kaas peal hoiab ilusti niiskust. Päästsin nii mõnegi karbi minemast otse pügisse. Üldiselt võiks Hiiu pagar minna tagasi pappkarpide juurde, palju vähe koormavam keskkonnale. Aga kui nad hetkel nendes poleks müünud siis mul poleks ka minikasvuhooneid. Minu karpidel ei ole siin auke põhjas, karbid on otse aknalaua peal. Ma ei karda üle kasta, sest olen vilets kastja ja neid tegelikult ainult niisutan pealt pritsiga.

Sortideks siis olid: kirsstomat ‘Black cherry’, kääbustomat ‘House’, varajane väät tomat ‘Galina’ ja basiilik ‘ Sweet genevive’. Nende kohta saab rohkem lugeda eelmisest postitusest SIIT.

Kõige varajasem tärkaja on olnud ‘Galina’ 100% idanevusega. Kääbustomatil ‘House ‘on tärganud ainult üks seeme, basiilik on kohe-kohe tärkamas, pead on näha. Veel ei ilmuta ühtegi elumärki aga kirsstomat ‘Black cherry’.

Mind paneb see natukene juba muretsema. Aga tuleb tunnistada, et võtsin eelmisest aastast seisnud musta mulla garaazi alt ja see ei pruugi olla parim. Leidsin endale väga hea eesti mulla, mida olen siiani jahtinud, aga pole õiget ikka veel saanud. Selleks on MATOGARD külvimuld. Ma käisin Saarema ja Haapsalu Bauhofis, mõlemas oli see otsas, nii et minev kaup. Küll aga õnnestus mul lõpuks saada nende köögivilja mulda, hea seegi. Tegelikult permakultuuris pigem ei osteta mulda, sest see pole hea, kile ja transpordikulutused. Küll aga on seda vaja, kuna mulda ei saa meie kliimas lihtsalt kätte lume alt. Ja üldiselt turvas ei ole väga kiiresti taastuv maavara. Arvan, et hea alternatiiv on kookosekiud, sest see on jääkprodukt pigem. Miks mulle see muld aga meeldib on:

1. See on kohalik.

2. Sellele on lisatud kasulikku seent.

3. Mahetootmiseks sobilik.

Nii et kõik järgnevad seemnepanekud teen selle mullaga.

Taaskasutusest veel rääkides, siis kogun piimapakke ja lõikan neilt ära pealse, et neist saaksid suuremad ja väiksemad topsid taimede istutamiseks. Neid taaskasutades on pisut parem tunne, kui oled taime ära võtnud ja saad sisu rahus lausa komposti panna. Neid turba- ja pressitud papist potte veidi pelgan, sest need kuivavad kergesti läbi ja tegelikult nad ei mädane nii kergelt, kui taim koos sellega maha istutada. Eelmine aasta külvasin ma kõik oma seemned munakarpidesse, mis olid ka papist, aga siis oli veaks see, et karbid kuivasid meeletult kiiresti läbi ja kui ma nad maha istutasin, siis juured ei tunginud põhjast läbi, vaid läksid ringiga pigem mööda. Nii et munakarpe ma väga ei soovitaks seeemnete külvamiseks. Kes palju pulgajäätist aga söövad, võivad mulle pulki hoida taimesiltide jaoks 😀

Ja ma arvan, et teen ka edusamme lillede vallas, nimelt ostsin just 5 pakki lillede seemneid!. Kas see mitte pole ime? Tegelikult on tähtis ka hoida oma aias õitsejaid, need meelitavad kasulikke putukaid. Peiulill lausa peletab kahjureid, kui õigesti istutada. Lisaks on mul veel mooni, saialille ja kressi seemneid. Poovin lilli panna ka köögiviljade vahele, et igalajal oleks ilus vaadata. Lilledest veel tahan kindlasti saada ripplobeeliat, mul on talle koht lausa ootamas. Tahan kindlasti veel ka lavendlit aga ta vist pole päris lill vaid pigem maitsetaim? Ja kindlasti istutan oma aeda sel aastal ka Budleia, mis peaks olema eriline liblikate lemmikpõõsas.

17.03.19

On seis selline

Vasakult: basilik, varajane tomat ‘Galina’, kääbus tomat ‘ House’ ja kirsstomat, Black cherry’. Idanevus ja üless tõusmine ikka väga erinev neil. ‘Galina’ tõusis kiiresti ja 100% liselt. Basilik ka väga hästi tõusnud arvan, et 90%. Kääbustomatit ‘House’ ootan kõige rohkem aga tuleb teine väga kehvasti. ‘Black cherry’ tuleb ikka väga väga viletsalt, temal tean täpselt, et mul oli 9 seemet ja üless on tõusnud hetkel 2 ja näen, et üks tõuseb veel. ☹️

Selleks korraks kõik vist…

Võin veel öelda, et tulemas on väga palju huvitavaid asju. Näiteks kooliga teeme me pop-up aiastuudiod üle Hiiumaa seitsmes bussiooteputkas. See siis toimub 27 aprillil, et kes hiiumaal jääge siia selleks ja kes mandril plaanige sõit siia. Plaan ka müüa endakasvatatud taimi seal ja palju muud. Aga kui aeg sealmaal on, siis räägin ka lähemalt ja tuletan meelde 🙂

Jällenägemiseni seniks…

Lambavill aias

Endal pole juba mitmeid aastakümneid olnud lambaid, aga tuttaval on neid lausa mitusada. Käisin vaatamas tema juures, kuidas profesionaalid lambaid pügasid. Seal ma vaatasin seda protsessi ja ilus vill pandi kottidesse, palju oli aga villa, mis oli nii must, et see visati eemale ja oleks kasutamata jäänud. Minul aga süttis peas tuluke!Permakultuuri viljelejana vaatan alati ringi, kas leidub midagi väärtusetut, millele saan ise väärtuse anda. Tuli meelde, et olin kunagi kuskilt lugenud, et villa saab väga edukalt kasutada ka multšina taimede vahel. Küsisin ilusti luba villa omandamiseks, selle ka sain. Koju tulles siis hakkasin uurima, mis ma sellega teha üldsegi saan aias. Välja tuli palju huvitavat…

Vill aias

Siin ma räägin siis villast, mis on tulnud lammastelt ehk teda pole töödeldud kemikaalidega ja kõik mustus ja rasvad on säilinud villas ehk MUST VILL. Võibolla meie esivanemad ei oleks päri, et nii väärtulikku kraami peenrasse paneme, aga ajad on muutunud. Oma omaduste poolest on ta lausa ideaalne pinnakate peenarde peal ja ka mulla sees.

Keemiline koostis

Vill on valguline materjal, mis keemilistest elementidest koosneb. Peamiselt süsinikust (C), vesinikust (H), hapnikust (O), lämmastikust (N) ja väävlist (S). Esimesed neli on tüüpilised valke moodustavad elemendid, väävel pärineb peamiselt aminohappest (tsüstiin). Lisaks valkudele sisaldab vill umbes 2% rasvu (struktuurivälised ja -sisesed rasvad). Villa struktuuriväliseid rasvu teame villarasva nime all, millest tuntuim on lanoliin. Veel on villa koostises mineraalseid soolasid, süsivesikuid ja nukleiinhappe jääke.

Eesti keeles ei tulnud pea minged artikleid selle kohta, küll leidsin artikli, et kasvuhoones võiks villa kasutada. Kas siis nagu mujal ei tohi? Eesti artiklite järgi küll mitte vist, küll aga ingliskeelse jutu järgi.

Peenra sees on ta ideaalne kasutamiseks konteinerites, mulla parandajana, aeglase väetisena.

Mulla peal on ta isolaatoriks, väetajaks, niiskuse hoidjaks ja umbrohtude allasurujaks.

Leidsin inglise keeles ka teadusuuringu, kus võrreldi erinevaid multše. Siin on ingliskeelne artikkel kus tehti katseid lambavillaga multšitud alal ja ilma lambavillata alal. Tulemused olid märkimisväärsed. Multšitud mullal kasvas kõik palju paremini ja andis ka suuremat saaki. Lehtede analüüsi tulemused näitasid, et lämmastiku tasemed koeproovides olid kõige suuremad villaga multšitud taimedel ja madalaimad heinaga multšitud taimedel. Vill oli kõige isoleerivam, väiksema temperatuurikõikumisega, kui mistahes teine multš.

Villaga multšimine sobib ka heade seente vohamiseks imehästi. Seened omakorda soodustavad ja aitavad taimedel paremini kasvada. Varsti proovin ka uue postituse selle kohta teha.

Veel leidsin, et osad firmad on teinud juba lambavillast graanulid, mida saab lisada siis mullale näiteks. Üks uuring näitas ka, et 38 päeva pärast villa mulda panekut hakkas seal eralduma juba toitaineid. Graanulid on siis lihtne viis, kuidas tõsta mulla niiskushoidvust ja kohevust. Saab ka kasutada edukalt mulla parandamiseks.

Screenshot 2019-02-21 at 19.15.20.png — Lambavilla graanulid

Leidsin ka Eestis müüdava lambagraanulitega väetise: LINK. See on väga tore leid neile, kes linnas elavad ja kellele ei käi villa kätte. See võiks olla kindlasti konteinerkasvatuse kindel osa, kuna hoiab endas 3.5 korda rohkem niiskust. Konteinerites kasvatades on peamiseks miinuseks kuivus, see aitab seda kindlasti vähendada.

Kasulikud omadused

Hoiab umbrohu allasurutuna
Hoiab niiskust mullas
Hoiab ühtlast temperatuuri mullas
Hoiab eemal teod ja muud kahjurid
Annab aeglaselt mulda väetist, just lämmastikku
Kestab umbes 2 aastat mutšina
On 100% biolagunev

Üks moodus, kuidas kasutada lambavilla peenral:

Kuidas teha:

eemalda umbrohi peenralt
kui on, pane tilkkastmissüsteem mulla peale
kata ajalehtedega muld
lõpuks kata ajalehed lambavillaga

~~Mina vist ajalehti alla ei paneks, arvan, et lambavill on ise piisavalt tugev umbrohtude allasuruja.~~ Alla panna ajaleht, sest umbrohud tulevad suve keskel labavillast läbi. Neid sealt ilma lambavillata keeruline kätte saada. ~~Ilma ajaleheta on suurem kontakt mullaga, tekib äkki parem mikrokliima organismide arenguks.~~ Vihmaussidele ja väikeste organismidele meeldib see väga!

Sarnaselt saab mu arvates ka koerakarvu kasutada. Eelmine aasta panin tomatitaimede ämbrisse koerakarvu. Tomat andis kõvasti saaki.

Lisaks saab villa kasutada ka väga hästi isolaatoriks. Näiteks kui on lavad, kõrgpeenrad, kasvuhooned, siis saab kinni toppida vahed villaga.

white black and brown snail on green leaf — Photo by Pixabay on Pexels.com

Väidetavalt ei meeldi tigudele lambavill. Kui teil on probleeme tigudega ja on väärtuslikud taimed saate selle taime ümber panna lamba villa ja teie taim on kaitstud.

2020

See on tõsi, tigudele ei meeldi vill. Teos tahtsid mul meloni taime vägisi nahka pista. Panin umber villa ja nad jätsid rahule taimed. Kapsaste ümber panin ka villa ja nad jätsid rahule. Vill peab suht puhas olema, et teod sinna peale ei läheks.

Lisaks maasikate vahel toimis vill multsina hästi, maasikad olid puhtada ja saak korralik. Halbadele putukatele see vill ei meeldinud. Lihtsalt viga oli see, et ei pannud villa alla ajalehte umrohud hakkasid läbi pressima poole suve aegu.

Kasutatatud allikad