maasikad

Maasika multšimine

Selle peenra tegin siis u 2 aastat tagasi. sellest saab lugeda “Maasika peenar” tol aastal kasutasin ma multsiks vana heina ja natuke kuuse okkaid, siis aga tuli maasikatele külla “Õielõikaja- olematu maasika saak” Siis eelmine kevad tegin “Maasikad pehmeks” ehk katsin lamba villaga. See toimis kuna maasika saak oli 99% suurem kui eelmine aasta. Maasikatel polnud lamba maitset ja villa pesi imeilusaks valgeks vihm. Eelmine aasta sain aga aru, et puhtast villast pressivad umbrohud ikkagi läbi nii mõne kuu pärast, sügisel oli asi ikka suht hull juba. See aasta siis otsustasin vana villa pealt ära võtta ja panna uus. Selle vahega, et panen ajalehe alla esimeseks kihiks ja annan ka lisa väetist maasikatele. Kelle meeles pole villa hea mõju saab jätkuvalt lugeda mu eelmist postitust “Lambavill aias”.

Eelnevatel piltidel siis näha esimesel pildil puhastatud maasika peenart. Lõikasin ära vanad lehed, eemaldasin umbrohud. Olin mõne päeva eest natuke poni sõnnikut juba visanud peenrasse. Teisel pildil siis näha, et panin juurde ka ühe aiakärutäie lambasõnnikut ja veel ühe kärutäie poni sõnnikut koos lehtedega.

Väetamine tehtud liikusin edasi multsimise peale. Ajalehed panin muidugi eelnevalt likku. Üks ports oli mul leos olnud üle 12 tunni ja väga head olid. Ei ligune need vees väga ära midagi.

Siin näha siis mu 4 aastase tütre multsimise katse. Ta ise oli väga uhke.

Valmis! Üks osa… See oli väga piinarikas ja pikk protsess. See tõesti võtab aega kui tahta seda teha sedasi, et umbrohud läbi ei tuleks.

Peale siis loomulikult läks lambavill. Selle ma ikka suht viskasin peale sest väsimus oli juba suur. Siin mu 4 aastane kastab villa ka üle, sest muidu võib vill lihtsalt tuulega ära lennata, hoiab paremini paigal ka kõike.

Nüüd jääb ainult üle maasikaid oodata…

Maasikad pehmeks

Pealkiri ütleb palju või mis? Täna toimetasin kõvasti jälle õues ja maasikapeenart (postitus siin) vaadates jäi mulje, et see on ikka väga kuiv. Sügisel kraapisin ma kogu multši maha, kuna mul olid probleemid õielõikajaga. Peale öökülmasid viisin sinna mõne kärutäie sõnnikut ja panin kuuseoksad peale. Kevadel muidugi avastasin, et hiir oli seal all ka elanud ja maasikalehti nosinud. Õnneks olid ära söödud ainult vanad lehed, mitte pungad.

Kuna kõik nägi kuidagi kuiv välja, mõtlesin, et pean ikka multšikihi peale panema. Väidetavalt meeldib õielõikajale kõduheinas tegutseda, sellepärast ei julgenud ka seda sinna panna. Otsustasin hoopis lambavilla kasuks. Kes pole enne lugenud, lugege kindlasti läbi postitus Lambavill aias.

Siin pildil on näha, et olin juba pool peenart villaga katnud, kui pilti tegin. Näeb suht välja kui pudru ja kapsad 😀 Suurim lootus on, et õielõikajale ei meeldi vill.

Natuke keeruline oli seda pisikeste taimekeste ümber seda sättidada. Mind väga huvitab see katse. Tahaks selle maasika hooaja lõpus teada vastuseid mõnedele küsimustele.

Kas umbrohi kasvab villast läbi?
Kas õielõikajat on vähem?
Kas tõesti hoiab vill 3,5 x rohkem vett endas?
Kas maasikatel on villa maitse?
Kas mõjub hästi väetisena?

Ma arvan, et saan vastused selle hooaja lõpuks.

Villaga kaetud maasikapeenar. Kuna väljas oli paras tuul, kartsin, et vill lendab minema. Otsustasin selle ka kohe üle kasta. Kastmisel oli oma isiklik abimees kohe võtta. Huvitav, kas on vahe ka, kas must või valge vill peenral? Sealt, kus N. kastab, on igatahes musta villa, tundub, nagu oleks lihtsalt auk.

Maasikas villas. Vill peaks sooja ka nüüd hoidma, lubas et ilm läheb nüüd talvisemaks tagasi.

Vaatame ja annan kindlasti ka tagasisidet, kuidas see toimis mul. Ohustavaid faktoreid on selle villa asja jures palju.

Aga tublid, et viitsisite lugeda.

Pean nüüd koolitöid ka tegema hakkama, täna on tähtaeg.

Esimese aasta ebaõnnestumised

Pole ammu miskit kirjutanud siia… On olnud kiire, mitte aianduslikult. Tegelikult kadus motivatsioon ka ära, et miskit kirjutada… Loodame, et leidsin selle nüüd uuesti üles ja saate mu jubedaid kirjatükke rohkem nautida 😀

Ja positiivsest küljest: vahepeal võeti mind ka Hiiumaa ametikooli Linnaaedniku erialale vastu. Sealt saan kindasti uusi teadmisi, mida ka teiega jagan.

Aga nagu pealkiri ütleb, siis räägiks ära, mis mul see aasta täitsa aiataha läks. Sellest saate aga teie õppida ja mitte samu vigu teha!!!

Maasikad – Ostsin üle 30 frigo taime, aga maasikaid sain sellest peenrast umbes täpselt 0. Nii umbes 5 maasikat sain aga hoopis oma kuhilpeenrast, kuhu olin istutanud 3 maasikataime, mis mul teise peenrasse ei mahtunud. Eelnevad blogipostitused on Peenra tegemine, kaitsmine ja kahjurid. Keegi võiks nii tubli olla ja öelda, mida ma edasi peaks tegema selle peenraga… Paljud ütlesid mulle muidugi, et viga oli selles, et mul oli maasikate ümbrus multšitud heinaga, et kahjurid kolisisd sinna sisse elama ja lõikasid mu toored maasikad kõik ära. Võib olla ka ebaõnn, aga pean vist jah kõik heina ümbert ära korjama ja ära põletama, et nendest lahti saada. Teen ka vist uue peenra tunduvalt kaugemale eelmisest. Aga maasikate heinaga multšimist kavatsen ikkagi jätkata, sest nagu inglisekeelne nimi ütleb straw (põhu, heina) berry (mari) – maasikas on põhumari. Seda on juba aastasadu kasvatatud heina peal, selle sees.
Spinati- ja salatipeenar. Sealt ei saanud ma ka loomulikult midagi, sest kasutasin multšimiseks paksu kihti kuuseokkaid. Ilmselgelt nendele taimedele see ei meeldi. Olin kirjandusest lugenud, et võib nagu igale poole panna. Hiljem lugesin üle aga selle, et okkana on ta happeline, aga laguneb neutraalseks. Multšikihina on ta ju kindlasti ka happeline. Kuuseokkaid aga lisasin ka oma tomatipottidesse ja see toimis küll hästi. Ja võib kindlasti kasutada ka porgandil: kõik toimis, kartulil ja maasikal samuti.
Kurk – olin väga elevil kurkide kasvatamisest, sest tellisin väga lahedad sordid, aga läks natukene aiataha mul see värk… Nimelt tegin ma ilusa kurgipeenra, istutasin taimed lausa ja multšisin selle adruga. Adruga multšimine oli ilmselge viga! Kurgid jäid kiduma ja kiduma, siis lõpuks kratsisin adrukihi ära, aga kahju oli juba tehtud ja kurgitaimed läksid kõik välja. Kindlasti ei aidanud see meeletu kuumus ka suvel. Oma kuhilpeenrasse istutasin ma ka paar kurki, mis ma vanaema peenrast ära harvendasin ja naljakal kombel ei läinud need ka väga hästi seal kasvama. Kas tõesti tahab kurk ainult paljast maad? Ei tea veel lõppjäreldust teha, aga kindlasti pean rohkem uurima selle kohta, et järgmiseks aastaks valmis olla.
Kõrvits – See tegelikult ei ebaõnnestunud, no põhimõtteliselt pool vähemalt mitte. Nimelt tegin ju kõrvitsa eksperimenti, seal istutasin kahte erinevasse kohta kõrvitsataimed. Istutasin ka kanade aeda. See hakkas toimima väga hästi, aga ma ei leidnud suurt asja, mida kõrvitsataime kaitseks panna. Vaatasin ka, et nad ei puutu seda taime enam, siis aga otsustas mu vanaema, et ei lase kanu õuepeale enam jalutama. Piisas paarist päevast, kui kõrvitsataimest olid alles ainult rootsud. Kõrvits on liiga väänlev, et seda kanade eest kaitsta, järgmine aasta kindlasti proovin millegi muuga…
Kõige suuremaks ebaõnnestumiseks võib aga lugeda seda, et mind viskas seljast maha üks noor poni. Ja selle tulemusel rebestasin/venitasin oma hüppeliigese juures olevaid ligemente. Nüüd on sellest juba üle 1,5 kuu möödas ja ikka jalg annab tugevalt tunda…

Haiglas.

Hetkel vist rohkem polegi… Võib muidugi veel miskit tulla, aga veel pole ja loodan, et ei tule ka. 😀

Kuivuse mõjud

Põua vastu aitab ainult vesi. Meil siin Kassaris pole korralikult sadanud juba 4. juulist saadik, täna on 5. august, nüüd tuli natukene vihma lõpuks. Enne seda ei sadanud ka 3 nädalat. Selle kuu jooksul on 2 korda olnud, kus on väike vihmasabin üle käinud, aga see on olnud nii väike, et kastmiseks seda nimeteda ei saa. Küll on Kassaris väikesed vihmasabinad olnud sellised, et naabrid said vihma, aga mitte meie.

Nüüd on hea jälgida, mis taimed saavad ilma kastmiseta hakkama ja mis mitte, sest mul on jalg haige olnud ja pole saanud oma taimi kasta. Enne sedagi kastsin neid minimaalselt.

Tundub, et meie puhta liivamaa peal ei kasva isegi umbrohi enam. Vanaema hakkas ka üles võtma varast kartulit, sest see oli täitsa valmis: varred kuivasid ära. All aga polnud väga miskit head. Tavaliselt 2 suurt kartulit või teine kord palju väikeseid. Ühe vao pealt sai vaevu 10l ämbritäie. Eks ma proovin teda moosima hakata, et mitte enam künda aiamaad ja lasta mul teha. See aga pole lihtne, sest ta on kange hiiu naine, kuigi tema ütleb, et kanged on ainult surnuaias. Nii et ta vast jäärapäine 😀

Siin see suur pikk roheline asjandus on minu kinoa ehk tšiili hanemalts, mis tõesti talub põuda suht hästi. Kõrval on kurgid, mida mu vanaema kastab iga õhtu ja need ikka täitsa lääpas… Kinoa vahel on veel mul hilja pandud natuke türgi uba, ka sellel on lehed suht kortsus. Oa panin sinna vahetäiteks ja uba on väga hea maaparandaja, kuna mügarbakter elab ta juurte küljes. Kinoa on ilusti õitsema hakanud ja saaki saada on lootus suur 😀

Ülevalolevalt pildilt paistab mu läti supihernes ka, mis kuivas ikka täiesti ära, täna käisin seemneid korjamas kaunadest ja täiesti kuivad herned olid sees. Midagi head ka: ei pea ise kuivatamisega vaeva nägema 😀

Siin siis näha kinoa ja vahel uba oma krussis lehtedega.

Tomatid, mis mul aiamaal kasvavad, kannatasid ka väga selle kuivaga. Suur vahe on tomatitel, mis mul potis vastu maja ja aiamaa omadel. Aiamaa omad jäävad hästi väikeseks, aga maitse on ikka hea. Aga veepuudusest vajusid küll täiesti longu. Aga tomatisaak on ikka suht korralik.

Tomatid on ikka suured vee joojad ka. Siin on näha, kuis lehed longu on tõmmanud.

Siin siis näha ka olukorda natukene. Mu tihe porgand vajus ka longu kõige kuumemal ajal, kuid suutis jälle roheliseks minna.

Kuhilpeenar

Nagu näha pildilt, siis maasikataimed andsid alla selle suure kuivaga, lehtkapsas aga suutis ellu jääda, lihtsalt kapsausside rünnak on hetkel meeletu nende peal. Tomat on allpool ja tal polnud väga hullu. Suvikõrvits vajus ainult natuke longu lõpuks, aga üldiselt pidas väga vapralt vastu kuivale.

Ma lõpuks leotasin ka seda peenart voolikust, sest muidu oleks kõik ära kõrbenud.

Olematu maasikasaak- ÕIELÕIKAJA

Maasikad on mingi kahjuri poolt täitsa nahka pistetud. Kes see pahalane ka on ???

Minu maasikasaak kahjuks on suht null see aasta 😢

Ühes eelmistest postitustest rääkisin, kuidas kaitsen maasikaid võrguga, sest avastasin, et tooreid maasikaid oli juba ära võetud. Ja süüdistasin ma selles vareseid.

Pean vabandama nende ees, sest ilmaasjata süüdistasin.

Tundub, et on tegemist õielõikajaga. Minul õitsemise aegu polnud midagi näha, aga nüüd, kui väiksed maasika alged küljes on, on need ära lõigatud. Leidsin 2010. a. artikli:

Tema sõnul on praegu õielõikaja kõrgperiood, mida võib täheldada iga seitsme või kümne aasta tagant. «Nende elutsükkel on tõusude ja mõõnadega ja see on nii kõikidel kahjuritel.»

Hetkel on 8 aastat sellest mõõdas, et tundub, et tänavu see on. Sest sellele mardikale meeldib ka kuiv ja põuane aeg.

Edasi saab õielõikajakohta lugeda.

Looduslikud vahendid õielõikaja vastu võitlemisel on:

Tuhk – ei pidavat meeldima neile.
Küüslaugu tõmmis – sellega pritsida
Korjata ära kõik kuivanud õienupud ja need hävitada. Põletamine on kõige kindlam.
Füüsiliselt korjata ära väikesed mardikad

Rohkem ei leidnudki, aga seal ka õeldud, et kahjustused ei ole ka nii meeletud, sest kahjur võtab ainult esimesed õied. Minu aga läks kogu saak.

Õielõikaja töö, sellist pilti aga minu maasikatel kunagi polnud. Minul said ilusti ära õitseda ja lõigati ära väikesed maasikad.

https://goo.gl/images/WvtJ9B

See aga minu maasikas

Kõik maasika alged on järk-järgult ära nopitud. Lehtedel esineb ka söömisjälgi, aga teisi tuntud kahjureid pole leidnud.

Siin on näha, kuidas lehed on ka näritud, lehtede alt olen leidnud samuti mõned väiksed rohelised röövikud. Siin jälle näide, kuidas on maasikad ära lõigatud küljest . Olen leidnud ainult mõne üksiku toore maasika kõrvalt maast, mis oli ära nopitud , muidu pole maasikaid ka maas.

See peaks püüdma kahjureid.

Panin maasikate vahele ka nn püünise, et püüda ja näha kahjureid. Aga kahjuks pean tõdema,et ei ole püüdnud peale väikeste kärbeste midagi väga. Siin selle liimipaberi pakk, sobib kasutamiseks ka mahe tootmisel.

Siin mõned maasikad, mis leidsin taimede vahelt, nagu näha, on kõik sama moodi ära lõigatud.

Küljelt vaadates ei ole mitte mingeid erilisi muid kahjustusi märgata, seest pole ka leidnud ühtegi võõrkeha.

Millega siis tegemist?

Lugedes erinevaid lehti ka inglise keeles, siis pole veel selgust saanud…

Tigusid pole selle koha peal, kus mul maasikad on istutatud, ja kui teod sööksid, siis jätaks nad järgi mingi osa maasikast.

Vareseid ei kahtlusta väga palju enam, sest mul oli võrk ilusti peal, kui need kõige suuremad kahjustused avastasin. Siis võtsin võrgupealt alles. Nüüd nad muidugi võivad ka kaasa aidata. Nägin kui varese ema/isa söötis neid meie õuepeal, ainult 4 suurt suud oli lahti 😅 Need pätid suudavad korralikult pahandust teha.

Aga kui kellelgi on ideed, mis see olla võiks, või kuidas kaitsta selle eest, siis andke julgelt teada.

UPDATE!!!!!

Koolis tuli meil rääkima kahjuritest ja väetamisest Eneli Käger. Tema käest küsisin, mis kahjur see siis ikka on. Ta oli väga kindel, et see ikka on ÕIELÕIKAJA töö.

Enne külmade tulekut võtsin ära kogu heina, mis oli maasikate vahele pandud multsiks. Sellepärast, et õielõikaja talvitub seal samas kõdu sees ja lootus on, et nad äkki külmuvad ära, sest kobestasin ka maa alt ära. Ideaalselt oleks pidanud ära põletama selle kraami aga see hein oli liiga kõdunenud ja viisin selle hoopis kanade aeda ja loodan kanade hävitustööle.

Eneli soovitas KINDLASTI kevadel enne õitsemist pritsida küüslaugutõmmisega.

Maasikate kaitsmine

Ilmad on olnud soojad ja maasikad hakkavad vaikselt valmima. Pesadest hakkavad ka välja tulema väiksed pätid ehk varesepojad. Nad on naljakad tegelased, aga kui nad sinu rohelised maasikad ka lihtsalt ära tõmbavad, siis läheb meel mõrudaks küll.

See aasta otsustasin, et ei jäta neile oma esimesi punaseid maasikaid.

Permakultuuri osa on ka kindlasti asjade taaskasutus. Sellepärast otsisin kuuri alt välja vana mõrralina.

Abiline mõrralina sikutamas

Selle lõikasin silma järgi enam-vähem õigesse mõõtu ja viskasin maasikapeenra peale. Alla panin mingid suvalised postid ka.

Selline meetod on kõige efektiivsem vareste vastu, sest nemad ei karda mitte mingeid hirmutisi, kui ka kardavad, siis vaid üheks päevaks.

Sõime ka esimesi Hiiumaa maasikaid Männi talust. Männi talu leiab ka Facebookist.

Nämmm, kui maitsvad olid

Maasikapeenar

Tervist,

Olen juba rajanud mõnigaid uusi peenraid, et saaks kasvatada võimalikult palju kraami. Kõik hetkel rajatud peenrad on kõrged. Selle peenra tegin siis spetsiaalselt maasikate jaoks.

Maasika peenart tehes otsisin viisi kuidas teha äärist. Pintrestis aga jäi mul silma selline kujundus.