NB!!! Nõrga närvilistel mitte lugeda!!! Sisaldab häirivaid pilte.
Kes on lugenud teavad, et 1 küülik tapeti ära mul veebruaris kulli poolt, siis käis märtsis keegi käpaline üle aia- tappis ja viis kaasa halli küüliku. Kirjutasin ma siis : Kurvad uudised ja Rajakaamera pildid, kes pole enne lugenud.
Aprillis hakkasin puurist välja tooma ja aedukusse laskma ka mandrilt toodud suurt hõbeküüliku isast.
Nimelt ta ei julgenud ise välja tulla pidin tooma ta välja. Algul lasin olla päval ja öösel panin jälle tagasi puuri. Talle hakkas see aediku elu täitsa meeldima jooksis ja kepsutas aedikus. Ohu või halva ilma puhul läks aga puuri.
Märtsi algul olid mu ainuke emane ja isane erinevates aedikutes aga 10 aegu kui mul kool oli läks emane isase aedikusse. Mul ei olnud eriti hästi kahe aediku vahe koht kinni pandud ka.
Mul oli aga plaan, et toon 2 emast juurde tuttavast talust, kus ka küülikud aedikus pidamisel. Ja siis lasen isase korraga nende juurde. Mõte mõtteks…
16 märtsil olid nad kätte saadud ja sain ära tuua – orantz ja hall.
Tagantjärgi tarkus – ei oleks tohtinud neid panna emase aedikusse. Mina loll aga arvasin, et kahekesi ikka saavad mu ühele emasele vastu. Lootus oli, et peksavad natuke ja siis väike kari koos aga oh ei …… Minu väike emane tegi neile sellise säru, et nad istusid peidikutes ainult 2. päeval otsustasin nad ära eraldada.
18. märtsi hommikul leidsin isase hõbeküüliku surnult. Ainuke nähtav vigastus oli puuduv ja verest väljajooksnud silm. Silma pudumine võis tulla ka hiljem näiteks vareste poolt. Ei tea mis ta surma põhjustas. Aga väga kahju oli igastahes….
Emased olid eraldatud ja hakkasid taastuma. Minu väike emane jooksis tigedalt aia poole igakord kui nägi neid uustulnukaid aia poole tulemas. Uued said isasega koos olla ainult päeva väga stressirikkas keskkonnas…
15 aprill tabas aga järgmine hoop kui ma läksin küülikutele süüa andma hommikul. Uuestulnukate aias olid halli küüliku asemel hoopis soolikad …. See käpaline oli jälle käinud…
Mõned päevad proovisin uustulnukat ka ööseks puuri panna aga see oli temaarust kohutav piin. Ei teinud seda enam. Panin aiale lisa võrgud peale ja vaatasin hoolega järgi kuidas sisse ja välja see tüüp kõige tõenäolisemalt sai. Kõik kaamerad muidugi ei töötanud või olid mujal.
Peale seda panin rajakaamera ka arvatava sissepääsu juurde ja tõin lõksu… seniajani miskit!
Aprilli lõpupoole käis veterinaar, et vaksineerida järgi jäänud küülikud müksomatoosi vastu.
Müksomatoos on ägedalt kulgev väga nakkuslik küülikute viirushaigus, mille peamised tunnused on silmapõletik ning nahaalused sültjad moodustised, mis on peamiselt pea-, päraku- ja suguelundite piirkonnas.
Haigus esineb puhangutena. Sagedamini haigestuvad küülikud soojadel aastaaegadel.
Tekitaja peamiseks levitajaks on verdimevad putukad (sääsed, kirbud, täid, puugid). Mõned viirustüved levivad ka õhu kaudu.
Haiguse peiteaeg on 4 – 10 päeva.
Müksomatoos sai alguse jäneste seast, kes tulid 50 aastat tagasi Inglismaalt. Haigust tutvustati Austraaliale, et nad saaksid oma jäneste probleemi kontrolli alla. Esmakordselt testiti müksomatoosi edukalt 1938 aastal Austraalias ning haigust levitati 1950 aastal, mille tulemusena saavutati 99% suremus haigestunute seas. Esimese kahe aastaga vähenes Austraalias jäneste populatsioon 600 miljonilt isendilt alla 100 miljoni isendini.
Edasi saab lugeda EstFarmi lehelt.
Kui küülikuid pead tuleb selle vastu vaksineerida. See vaksiin võiks muidugi tasuta oll, sest puhtalt inimeste tehtud ja nüüd me maksame raha neile, kes selle tegid, et huvitav ühiskond…
Aga see selleks…
Kui ma veterinaari jaoks küülikud kinni püüdsin vaatasime ka tisse, et näha kui palju poegi ja kas üldse on. Minu emasel ei tundunud olevat kõik tissid välja imetud kuigi pojad pidid olema juba 2 nädalased. Vaatasime, et healjuhul 3-4 poega. See tegi veits õnnetuks aga no mis teha… Teisel uustulnukal ei tundunud üldse imetud olevat järelikult pole ka poegi.
1. mai hommikul lugesin oma eelmise aasta postitust Vabapidamisel küülikutel on pojad! Et näha millal nemad said urust välja 22 päeva vanuselt umbes. Ja mõtesin, et nüüd pojad ka sama vanad. Küülikute aedikut vaadates oligi näha väikseid musti kõrvasid vaatamas urust välja. Jess nad on väljas.
21. päeva peale arvatavast poegimist on nad urust väljas esimest korda.
Näha oli tõesti ainult 3 poega. Mõtlesin, et tore et kolmgi on aga tore oleks olnud ikka 4.
4. Mai ehk 24 päeva peale arvatavat sündi
Siis ma nägin juba 4 poega 3 musta ja üks hallikas. Mõtlesin, et tore vähemalt on neli poega.
Järgnevatel päevadel süüa andes proovisin neid veel lugeda….
Kõige rohkem, mis olen lugenud on 10 🥰😍😇
Hetke seisuga on siis 7 musta ja 2 hallikas- pruunikat.
See oli tore ja positiivne üllatus, et neid nii palju on 😇
Vaikselt harjuvad ka inimestega enam iga liigutuse peale minema ei jookse. Aga kuna ema on arem kui eelmised küülikud siis kardan, et need pojad tulevad aremad.
Vähemalt täielik ebaõnnestumine pole olnud see kevad.
Kartus on aga ikka sees, et see kes käis võib igahetk tagasi tulla… olen aeda täiustanud aga peaks veel kõrgemaks tegema.
Loodetavasti, kevad ka tagasi tuleb selle lõrtsi asemel….
PÄIKeST teile 🙂
hiiupermakultuur.wordpress.com 