Nagu kõik tevad saabus täna kevad, Hiiumaal saabus see lumesaju ja korraliku tuulega. Väidetavalt on õues 1c külma aga tuul on läbilõikav. Mitte õue kutsuv ilm üldse aga olin ikka natuke õues ka, sest üks tähtis asi vajas tegemist. Kuldnoka pesakastid oli tarvis üles panna.
Kuldnokk 2021 aasta lind
Eesti Ornitoloogiaühing on enda 100. tegutsemisaasta puhul valinud aasta linnuks kuldnoka.
Meie aladele saabub kuldnokk tavaliselt märtsis, esimesena saabuvad isaslinnud, kes alustavad koheselt pesade otsimisega. Sellepärast ongi hea need juba üles panna. Kuigi hetkel näib, et kevad on veel kaugel.
Seda, kas aias või pargis asuva pesakasti läheduses toimetab parasjagu emas- või isaslind, saab teada sulestiku silmates: isasel kuldnokal on emaslinnuga võrreldes väiksemad ja vähemad tähnid ning sulestik läigib rohekasvioletsemalt. Tähelepanelikumad vaatlejad märkavad aga ka isaslinnu sinakat nokatüvikut ja tumedamat silma.
Loe edasi Ornitoloogiaühingu lehelt.
Minu vanaema on alati rääkinud kuldnokast kui natuke pühast linnus, ehk ta on olnud alati väga oodatud külaline aias. Nende jaoks on üles pandud mitmeid pesakaste, need aga on juba aastakümneid vanad. Sellepärast see aasta muretsesin 2 kasti, mis olid tehtud kohalike meistrite poolt.
Ei tea kas sellespärast aga ta on olnud ka minu üks lemmikuid linde koos sinitihasega. Suvel näeb neid väikeste parvedena askeldamas meie aias nii umbes 10 korraga.
Kui mul olid pesakastid juba ostetud siis hakkasin alles vaatama infot kuhu ja kuidas üles panna need.
Leidsin palju head infot selle kohta ja jagaks ka siin.
Siin siis eesti ornitoloogia ühingu leht kus leiab informatsiooni ka pesakastide ehitamiseks.
Leidsin sellise kirjelduse fasebookist Ain Seeblumi poolt:
Pesakastid on kusjuures õigesti kujutatud katustekaldega (pahatihti soovitatakse neid teha valepidi katuse kaldega – eesmine äär üleval, mis palavatel päevadel ei paku varju päikese eest, linnupoegadel liiga lämbeks kastis läheb ja ka pesa-auk liiga ligipääsetav on röövlindudele-loomadele. ). Teine väär asi, mida sagedasti tehakse, on augu juurde pandav istepulk, see hõlbustab ka linnupoegade ründajate pessapääsemist. Selleasemel soovitaks hoopis 4mm-st raudtraadist väänatud U-kujulist aasa, mis pesakasti seinast 1cm eendub, isteõrrena toimib, aga U-kujus traatturbena pesaauku ümbritseb, takistades röövlitel pesaaugust peadpidi sügavamale sisse küünitada ja takistab ühtlasi pesaauku suuremaks närida, rähnidel seda taguda.
Pesaaugu suund ilmakaarte suhtes on ka väga oluline – auk olgu avanev kagu suunas – idakaarest tõuseb Päike, maas on jahe, kastehein, kagust paistev Päike soojendab päeva alustavaid linde, aga keskpäevaks lõunasuunal olles, palavaimal ajal ei sira enam pesaaugust sisse siis, ega tapa linnupoegi palavusega.
Linnupesakastide tagaseinapidi puude tüvedele kinnitamise asemel soovitaksin, röövlindudele-loomadele raskemini kättesaadavaks tegemise eesmärgil nende riputamist puu võrasse jämedatele horisontaalsetele okstele, kus ligiduses muid oksaharusid ei ole, mis pesaauguni laseks küünituda. Pesakasti katuseservale tuleb kruvida kaks aasa, millesse saab kinnitada riputustrossi otsad – riputustrossiks kõlbab hästi meetrine jupp jämedamat vana tv-antennikaablit, või vaskpaindkiudsoontega elektrijuhet, mille võib pesakasti tuules kõikumises oksal paigastlibisemise tõkestuseks ühe täistiiru ümber oksa panna, harudeotsad aga fikseerida pesakasti katuseservas olevatesse aasadesse, millest üks on ntx lahtikäiv ketilüli – nii on hõlbus pesakasti riputustrossi lahti päästa, kui on vaja kast puu otsast puhastamiseks alla võtta. Puhastamise eesmärgil on kas katus eemaldatav, või käib tagasein lükandkaanena kinni. Ja kui pesakasti katus kaetud kihi ruberoidiga, funkab pesakast pehastumatuna kümmekond aastat. Ainult et puhastada on pesakaste aeg-ajalt tarvis, kuna talviti tihased ja varblased selle pilgeni pesasmaterjali täis kipuvad tassima ja kevadistele saabujatele ruumi ei oleks.
Minu ostetud kastid olid natuke valesti tehtud aga pole hullu on selliseid ka enne olnud ja on ka nüüd. Lapse soovil tegi mu ema peale mõned kaunistused puidu graveerijaga, laps küll tahtis hirmasti värvida aga mina tean, et neid ei tohi värvida. Sellel pesakastil avaneb põhi, kui on vaja puhastada.
Kogemusest rääkida siis meil on üleval olnud aastakümneid, nii kaua kui ma mäletan 3 pesakasti. Me ei ole neid kordagi puhastanud. Paar aastat tagasi vist ühes pesakastis suri mingi linnuke ära ja seda nad tõesti enam ei kasuta aga teised 2 väga tihedas kasutuses. Üks aasta tegid herilased v mesilased ühte kasti pesa. Sedasi, et see ulatus isegi välja. Sell aastal küll mõtlesime, et neil jääb see herilastele. aga näe imet mingiaeg oli kuldnokk selle tühjak steinud ja pojad kriiskasid juba sees. Nad saavad suht edukalt ka puhastamisega ise hakkama.
Mis ma aga tegin? Ma saagisin ära istepulga.
Üles paneku koht oli meil välja vaadatud garaazi ots. Enne olin lugenud, et hea suund on ida või lõuna suund. Kagu on ma arvan kõige parem aga mul polnud seda võimalust.
Kõrgus ja koht ma arvan, et on hea. Soovituslik kõrgus oli 2-3m
Sedasi said meie pesakastid üles. Loodetavasti tulevad ka elanikud varsti sisse.
hiiupermakultuur.wordpress.com 