Mulle saadeti 2018 aasta septembris postiga selline raamat lugemiseks. Tuleb tunistada, et lugema asusin õhinal, sest muld on kõige alus. Minule see raamat meeldis, kuigi vahepeal läks liiga ajalooliseks. Arvan, et kõik põllumehed ja aednikud peaksid seda lugema. See on hea lugemine ka ajaloohuvilistele.
See raamat suures osas räägib loo maailma tsivilisatsioonidest mulla vaatepunktist. Tuleb välja, et kadunud tsivilisatsioonide üks allakäigu põhjus on ka seisnenud mulla väljakurnamises, kui su inimesed on näljas, siis sa ei jaksa sõdida ega haritlasi üleval pidada ja naabrid tulevad ja võtavad viimasegi, mis sul olemas on. See raamat küll otseselt ei paku mingeid otseseid kasulikke näpunäiteid, aga tõestab ja näitab, et peame hakkama mulla eest paremini hoolitsema. Väga-väga tähtis on mulla kaitsmine, et meil ikka oleks mulda ka järgnevatele põlvedele edasi anda.
Tähtsamad punktid
- Kündmine – tekitab rohkem kahju kui kasu.
- Kunstväetised – saab lühiajaliselt tõsta saagikust, aga kurnavad ära mulla
- Sõnnik on aia/põllupidaja parim sõber
- Taimekultuuride vahetus ja vaheldus on tähtis.
- Maad/mulda ei tohi paljaks jätta tuulte ja vihmade meelevalda!
Osta saab seda raamatut Apollost . Videot raamatu avaldamisest saab näha SIIT.
Ega mul pole mõtet seda raamatut hakata ümber jutustama, aga toon sellest välja huvitavamad lõigud.
Pole üllatav, et agrotööstus armastab näidata pestitsiidi- ja väetisepõhist põllumajandust vältimatu abinõuna maailma vaeste toitmiseks. Ent kuigi iga päev nälgib ligi miljard inimest, ei pruugi lahendus peituda tööstuslikus põllumajanduses.
See paneb meid veidrasse olukorda, kus fossiilkütused, mis on seniavastatutest üks haruldasemaid ja kasulikumaid loodusvarasid, peavad pakkuma aseainet mullale – põllumajanduse kõige odavamale ja kõige laiemalt kättesaadavale sisendile.
On 15-aastase uurimusega ära tõestatud, et mahepõllumajandus ja kemikaalipõhine meetod andsid võrdselt saaki, kuid tööstuslik harimine ammendas maa viljakuse, samal ajal kui sõnnikuga väetamine hoopis tõstis seda.
1943. Teise maailmasõja keskel väitis Edward Faulkner teoses “Künnimehe narrus” “Plowman’s Folly”, et kündmine, mida on kaua peetud põllumajanduse alustalaks, toob kasu asemel kahju ja ükski teadlane pole leidnud õiget seletust, miks seda peaks tegema. Tema teos avas uue etappi.
Küsimus pole enam selles, kas me saame endale mahepõllumajandusele üleminekut lubada. Pikemas perspektiivis ei saa me endale just tavapõllumajanduse juurde jäämist lubada, väitku agrotööstuse suuvoodrid mida tahes.
Arvukad hiljutised uuringud näitavad, et mahemeetodid mitte ainult ei säilita kauaks mullaviljakust, vaid võivad ka kiiresti rahaliselt ära tasuda.
Künnivaba mullaharimise mõte seisneb seemnetele soodsate idanemistingimuste loomises, ilma mulda paljaks ja erosiooni meelevalda jätmata.
Adra asemel, mis mulla ümber pöörab ja maa paljaks jätab, kasutatakse tänapäeval randaale, mis segavad orgaanilised jäägid mullapinda, ja külvikuid, mis suruvad seemned läbi koristusjääkide maasse, pöörates mulda minimaalselt.
Maapinnale jäetud koristusjäägid toimivad multšina, aidates mullal niiskust säilitada, pärssides erosiooni ning luues tingimused, mis sarnanevad looduslike tingimustega, milles muld moodustub.
Nii veidralt kui see ka ei kõla, sõltub tsivilisatsiooni ellujäämine sellest, kas mulda koheldakse odava kaubana või väärtusliku investeeringu ja kalli pärandina – pärandina, mis tuleb tulevastele põlvedele terve ja hoituna edasi anda, mitte tuulega lendu või veega allavoolu lasta.
ELU alus on MULD ja MULLA alus on ELU. Lihtne!
SIIN on ingliskeelne video, kus autor ise räägib oma raamatust.
Dirt: The Erosion of Civilizations
by David R. Montgomery
Dirt, soil, call it what you want—it’s everywhere we go. It is the root of our existence, supporting our feet, our farms, our cities. This fascinating yet disquieting book finds, however, that we are running out of dirt, and it’s no laughing matter.
“Muld Tsivilisatsioonide häving”
Autor: David R. Montgomery
Originaalteos ilmus 2007
Inglise keelest tõlkinud Kristiina Raudsepp
Väljaandja: Peramõtsa press 2014
Peramõtsa blogi, kus on väga huvitavaid arutelusid.
hiiupermakultuur.wordpress.com 