Ilupõõsad

Hetkel on veel hea aeg vaadata üle oma põõsalised ja muidugi ka puud peale kase ja vahtra. Üldiselt üteldakse, et võib lõigata kuni õitsemiseni ja siis peale jaanipäeva. Mina leian, et kui põõsaste ja puude lõikus on lihtsam kui neil pole veel lehti peal. Ei pea suuri lehtedega oksi kusagile vedama jne…

Mul on õunapuud enamvähem lõigatud juba sügisest või varakevadest. Olen koguaeg jänestele lõiganud oksi õunapuude pealt ja sedasi hoidnud ka need kontrolli all.

Eelmine nädalavahetus võtsin aga kätte ja lõikasin ära omal kõik põõsad. Põõsaid on suht palju ja ma ei olnud neid 2 a vist uuendanud jälle ja ühte polnud kunagi uuendanud. Näitan siis natuke lähemalt.

Siin on muidugi ka eelmise aasta postitus – Ebajasmiini hooldamine . Ka sellel aastal lõikasin välja vanu suuri oksasid nagu ikka siis tuleb lõigata võimalikult maad lähedalt ja TERVE oks korraga. Meil on see topeltõieline ebajasmiin u 3 m kõrgune nii sirelist kui õunapuust kõrgem.

See aasta aga vaatsin õuepeal olevad liht õitega ebajasmiini ja mõtlesin, et oleks vist aeg ka sellel lõikus korraldada. Mina võtsin ära ainult välimise ringi oksad. Seest oleks ka olnud võtta aga otsustasin teha seda mõnel muul aastal, muidu oleks ta jäänud liiga tühjaks. Ebajasmiin õitseb ainult vanemate okst pealt. Siin siis enne ja pärast pildid.

Siis meil on terve hunnik punaseid sõstraid nii umbes 13 põõsast. Nee kõik ka väga vanad ja kannavad väga hästi võibolla liiga hästi…. keegi ei jõua neid marju ära korjata, isegi linnud mitte. Paar aastat tagasi tegin suurema lõikuse ehk lõikasin suured vanad harud kõik välja aga nüüd jätkasin põõsaste noorenduskuuriga.

Pea meeles, et marjapõõsaste oksi ei kärbita tipust! Seda tehes hävitad suure hulga õiepungi ning saad vähem marju. Teine oluline asi on veel: ära jäta tüükaid! Need hakkavad kõdunema ning on heaks pesitsuspaigaks haigustekitajatele ja kahjuritele. Lõika või sae oks maha mullapinnani.

Noorendasin ka karusmarja põõsaid, see vana põõsas oli jälle jäänud mul lõikamata pikaks ajaks. See on suurte ja magusate mammudega, väga hinnatud meie peres. Tegin sama mood võtsin ära kõik oksad mis ulatusid juba maani ja mõne väga vana oksa. Kõige parem on kasutada selleks tööks neid teleskoop varrega oksakääre.

Väga vana karusmarja põõsas enne lõikust.

Siin siis peale lõikust ja oksad on juba lõkkes. Marja põõsaste oksi ei soovita väga kuskil kasutada, kuna võid kahjureid edasi kanda ja levitada. Mina tõesti ei suuda leida uut kasutust torkivatele okastele.

Sellised teleskoop oksakäärid on väga mugavad okste lõikamiseks.

Kahjurid?

Üldiselt on huvitav, et igalpool on kirjas, et kahjurid talvituvad siin ja seal jne. Aga keegi kunagi ei räägi kus need kasulikud putukad siis talvituvad? Nemad peavad ka ju ometi kuskil talvituma. Tegelikult pole see asi nii must valge kui inimesed räägivad. Põhimõtteliselt kui hävitada kahjurite talvitumiskohad siis samas võime ka hävitada kasurite talvitumis koha. Nagu ikka looduses asi peab olema tasakaalus, et kõik toimiks hästi.

Mõisted kahjur-kasur on subjektiivsed ja selline lahterdamine on pärit ainult inim-vaatenurgast.

Selleks, et looduslikud vaenlased hoiaksid kahjurite arvukust oma kontrolli all, peavad neil olema soodsad elutingimused.

Siin on tore esitlus ja ka näha palju erinevaid putukaid, keda me pigem tahame näha – Millist rolli mängivad putukad toidutootmisel?

Siin siis mõned pildid veel minu raadamisest. Tahtsin ka näidata mis juhtub kui lõigata oks ära poole pealt aroonial nt see hakkab ära surema ja mädanema. Sellepärast ei tohigi oksi lõigata poolikult. Äärmisel juhul võib lõigata harunemis kohast.

Üldiselt see kogu lõikamine pole nii keeruline töö. Pool võitu on juba julge peale hakkamine. Alguses kui väga hästi ei tea mida teed, siis lihtsalt võtta vähem oksi ära. Ja vanade põõsaste noorendamist ongi mõtekas mitme aasta jooksul teha. Kui kõik oksad võtta, siis lihtsalt ei saa marju vahepeal.

Aga kõigile edu lõikamistega.

Nagu ikka jagan hetkel oma aega aia ja hobuste vahel. Hetkel on mul õpetamisel eesti hobuse poiss Eepos, kes õpib kuidas ratsanikku oma turjal kanda. Pildil ka Miki tagumik, kes kaasas tugiisikuna.

Kõik teavad vanades taluaedades laialt levinud ebajasmiini (Philadelphus coronarius), mis, nagu nimigi ütleb, on jasmiini kauge sugulane: ebajasmiin on kivirikuline ja päris jasmiin õlipuuliste esindaja.

Eelmine nädal koolis olles käis meile rääkimas Liina Jürisoo. Tema rääkis meile linnapuude, pargipude, ilupuude ja põõsaste hooldamisest. See oli väga huvitav kuna enne olime õppinud ainult vilja ja marjapõõsaste lõikust. Tema aga vaatas asja natukene teisest küljest. Lisaks uurib ta sügavuti ka ainsana eestis jalakate surma. Kui teil on ümbruses mõni jalakas mis on jalapealt ära kuivanud, siis võib temale teada anda kindlasti.

Meie ebajasmiin on topeltõitega. Kasvanud on ta siin niikaua kui mina mäletan, küsin vanaemalt üle, kas ta mäletab umbes kui kaua. Väga suur põõsas, peaaegu nagu puu juba. Kõrgust tal kindlasti 3m ja üle. Me ei ole teda väga õieti hooldanud aastate jooksul. Mingi aasta lõikasin ta lihtsalt ilusamasse vormi, teine aasta lõikasime poole pealt oksad ära jne…

Eelmine aasta õitses ta sedasi, et lehti polnud nähagi, oli lihtsalt valge kohev pall…

Reeglid ebajasmiini uuendamiseks.

Lõika oksad maa lähedalt ära. Ära jäta tüükaid!
Lõigata võib puhke faasis ehk augusti lõpust- pungade avanemiseni.
Alusta lõikust seest poolt.
Ebajasmiin õitseb vanade okste pealt. Kui neid pole siis pole ka õite lootust.

Võtsin ta ette.

This image has an empty alt attribute; its file name is img_9717.jpg — Enne

Nagu näha siis ta tõesti korralik tihe põõsas.

This image has an empty alt attribute; its file name is img_9718.jpg

Kõige tähtsam on lõigata vanad oksad maani ära. Lihtne õelda väga raske teha. Nii tihe oli seal keskel, et saag ei läinud vahele. Vahetasin külgi ja otsisin sissepääsu võimalusi. Kui olin ära saaginud läbi suurte raskuste siis tuli uus mure, kätte saamisega. Ta on nii haruline ülevalt ja nii tihe, et oksad jäid sinna kinni ja pidi korralikult jõudu rakendama. Enamus oksad lõikasin tükkideks, et oleks lootuski neid kätte saada.

Oksa hunnik kõrval kasvas märkimisväärselt. Selle koristamine muidugi oli kõige tüütum tegevus. Üldiselt seda mul kipub ka olema, et lõikan õunapuu ära aga oksad jäävad koristamata. Täna olin tubli ja koristasin ära.

This image has an empty alt attribute; its file name is img_9724.jpg — Pärast

This image has an empty alt attribute; its file name is img_9717-1.jpg — Enne

Leisin ka väikese vido kuidas lõigata ebajasmiini.

Lihtne paljundada haljaspistikutega

Kõiki ebajasmiini liike ja sorte on lihtne paljundada haljaspistikutega, mis tehakse noorte võrsete ladvaosast. Parim aeg selleks on juuni lõpus või juuli alguses, kui võrsed on poolpuitunud. (Paljudel liikidel hakkavad sel ajal õied parajasti puhkema.)

Liiga noored vesised võrsed lähevad juurdumise ajal enamasti hallitama, liiga puitunud pistoksad aga ei juurdu enam hästi. Kogenud pistikulõikaja koolutab võrset katseks poolringina ümber pöidla – kui võrse paindub vetruvalt ega murdu ning koor ei pragune, on õige aeg käes. Seda nippi peab omal käel katsetama.

Sobivaim aeg pistikuid lõigata on hommikul, kui rakkude siserõhk – turgor – on suur ja võrsed ilusasti kikkis. Kui ilmad on väga kuivad, on mõistlik põõsast eelmisel päeval korralikult kasta.

Tavaliselt saab pikemast võrsest kaks, mõnikord isegi kolm korralikku haljaspistikut. Võrse rohtne tipp lõigake ära – see ei juurdu, vaid läheb mädanema. Kui paljundusmaterjali on vähe, siis on muidugi kiusatus teha ülemine lõige nii ladva lähedalt kui võimalik.

Kuidas lõigata

Lõigake võrsega risti ja ülemisest lehest või lehepaarist võimalikult kaugelt. Haljaspistikule jätke 2 lehepaari (või 3 lehte). Suurema lehelabaga liikidel kärpige liigse aurumise vältimiseks lehte väiksemaks, jättes sellest alles poole või isegi ainult kolmandiku. Originaal artikkel SIIN.

Lõigake oma põõsad ka ära, sest kui pungad puhkevad on juba hilja!

Head karantiini kõigile!

Kategooriad