Kõik teavad vanades taluaedades laialt levinud ebajasmiini (Philadelphus coronarius), mis, nagu nimigi ütleb, on jasmiini kauge sugulane: ebajasmiin on kivirikuline ja päris jasmiin õlipuuliste esindaja.
Eelmine nädal koolis olles käis meile rääkimas Liina Jürisoo. Tema rääkis meile linnapuude, pargipude, ilupuude ja põõsaste hooldamisest. See oli väga huvitav kuna enne olime õppinud ainult vilja ja marjapõõsaste lõikust. Tema aga vaatas asja natukene teisest küljest. Lisaks uurib ta sügavuti ka ainsana eestis jalakate surma. Kui teil on ümbruses mõni jalakas mis on jalapealt ära kuivanud, siis võib temale teada anda kindlasti.
Meie ebajasmiin on topeltõitega. Kasvanud on ta siin niikaua kui mina mäletan, küsin vanaemalt üle, kas ta mäletab umbes kui kaua. Väga suur põõsas, peaaegu nagu puu juba. Kõrgust tal kindlasti 3m ja üle. Me ei ole teda väga õieti hooldanud aastate jooksul. Mingi aasta lõikasin ta lihtsalt ilusamasse vormi, teine aasta lõikasime poole pealt oksad ära jne…
Eelmine aasta õitses ta sedasi, et lehti polnud nähagi, oli lihtsalt valge kohev pall…
Reeglid ebajasmiini uuendamiseks.
- Lõika oksad maa lähedalt ära. Ära jäta tüükaid!
- Lõigata võib puhke faasis ehk augusti lõpust- pungade avanemiseni.
- Alusta lõikust seest poolt.
- Ebajasmiin õitseb vanade okste pealt. Kui neid pole siis pole ka õite lootust.
Võtsin ta ette.
Nagu näha siis ta tõesti korralik tihe põõsas.
Kõige tähtsam on lõigata vanad oksad maani ära. Lihtne õelda väga raske teha. Nii tihe oli seal keskel, et saag ei läinud vahele. Vahetasin külgi ja otsisin sissepääsu võimalusi. Kui olin ära saaginud läbi suurte raskuste siis tuli uus mure, kätte saamisega. Ta on nii haruline ülevalt ja nii tihe, et oksad jäid sinna kinni ja pidi korralikult jõudu rakendama. Enamus oksad lõikasin tükkideks, et oleks lootuski neid kätte saada.
Oksa hunnik kõrval kasvas märkimisväärselt. Selle koristamine muidugi oli kõige tüütum tegevus. Üldiselt seda mul kipub ka olema, et lõikan õunapuu ära aga oksad jäävad koristamata. Täna olin tubli ja koristasin ära.
Leisin ka väikese vido kuidas lõigata ebajasmiini.
Lihtne paljundada haljaspistikutega
Kõiki ebajasmiini liike ja sorte on lihtne paljundada haljaspistikutega, mis tehakse noorte võrsete ladvaosast. Parim aeg selleks on juuni lõpus või juuli alguses, kui võrsed on poolpuitunud. (Paljudel liikidel hakkavad sel ajal õied parajasti puhkema.)
Liiga noored vesised võrsed lähevad juurdumise ajal enamasti hallitama, liiga puitunud pistoksad aga ei juurdu enam hästi. Kogenud pistikulõikaja koolutab võrset katseks poolringina ümber pöidla – kui võrse paindub vetruvalt ega murdu ning koor ei pragune, on õige aeg käes. Seda nippi peab omal käel katsetama.
Sobivaim aeg pistikuid lõigata on hommikul, kui rakkude siserõhk – turgor – on suur ja võrsed ilusasti kikkis. Kui ilmad on väga kuivad, on mõistlik põõsast eelmisel päeval korralikult kasta.
Tavaliselt saab pikemast võrsest kaks, mõnikord isegi kolm korralikku haljaspistikut. Võrse rohtne tipp lõigake ära – see ei juurdu, vaid läheb mädanema. Kui paljundusmaterjali on vähe, siis on muidugi kiusatus teha ülemine lõige nii ladva lähedalt kui võimalik.
Kuidas lõigata
Lõigake võrsega risti ja ülemisest lehest või lehepaarist võimalikult kaugelt. Haljaspistikule jätke 2 lehepaari (või 3 lehte). Suurema lehelabaga liikidel kärpige liigse aurumise vältimiseks lehte väiksemaks, jättes sellest alles poole või isegi ainult kolmandiku. Originaal artikkel SIIN.
Lõigake oma põõsad ka ära, sest kui pungad puhkevad on juba hilja!
Head karantiini kõigile!
hiiupermakultuur.wordpress.com 