Vahepeal on nii kiire olnud, et olen blogimise järje täiesti ära kaotanud. Juba on maikuu!!! Kuhu see aprill nii kiiresti küll kadus??? Mina olen oma asjadega suht maas. Arvasin, et selleks ajaks mul peenrad ja asjad kõik lõpetatud ja tehtud, et saan rahus asju külvata lihtsalt, aga kus sa sellega…
Alustan siis kirjutamist 27. aprillil tomimunud hüpikaiastuudiost.
Reklaami tegin SELLES postituses.
Meie olime siis Vaemla bussiputkas, mille teemaks oli ‘Putukad ja ponid ‘. Olime lausa nii tublid, et eelmise päeva õhtul tegime väikesed talgud, mille käigus koristasime ära oksad ja sodi ning riisusime ümbruse puhtaks. Selleks, et järgime päev oleks puhas tulla.
Hiiumaa ametikoolist olin siis mina linnaednik, Mari-Liis nooremaedniku erialalt ja Sarah maastikuehituse erialalt. Lisaks aitasid meid veel väga palju Heli, Johannes, Mihkel ja Ristitee talu. Suured tänud neile, poleks ilma nendeta hakkama saanud.
Hommikul tundus nagu aega olevat, aga tegelikult oleks pidanud varem liigutama hakkama. Me jõudsime sinna ponidega natuke enne 11 ja asjad polnud veel korralikult paika sätitud. Seega läks tormamiseks. Natuke peale 11 tuli korraga ka palju inimesi kohe ja see ei aidanud kaasa, sest meil olid veel asjad poolikult pandud. Ei osanud sellega arvestada, et asjade väljapanek ja sättimine nii kaua aega võtab, aga järgmine kord oleme targemad.
Päev kulges meil vägagi kiirelt. Vahepeal vist oli umbes 30 min paus, mil kedagi ei käinud. Üldiselt käis inimesi ühe auto kaupa kogu aeg, mis samas oli ka tore, siis jõudis ka kõigiga isiklikult rääkida ja toimetada. Põhiliseks magnetiks olid muidugi meie nunnud ponid, kes kuuluvad Ristitee talule, aga hetkel resideeruvad minu juures.
Nad olid väga hästi käituvad ja ponidele kohaselt sõid suure isuga kohe aediku tühjaks ja siis hakkasid lootma, et inimsesed peaskid neile nänni andma. Väga ümarad vormid reedavad, et rannavorm on neil veel kauge unistus. Ponid olid seal ainult vaatamiseks ja patsutamiseks, sõitu me kellelegi ei teinud ega ka plaaninud teha.
Siin siis ka väikesed jõu ja ilu numbrid kui neil veits igav hakkas. Miku siis see väike hall ( ~4 aastane) ja Moriz pruun (~12aastane).
Minu kõige edukamateks müügiartikliteks olid kurgirohi ja basiilik. Kurgirohi oli küll üllatus, sest arvasin, et keegi ei tea sellest midagi või siis arvavad, et ma olen hulluks läinud ja umbrohtu müün. Üks inimene lausa ostis 2 taime ja ütles, et oli seda igalt poolt otsinud. Muidugi kõigile ka rõhutasin, et väga heasse kohta teda ei maksa panna, siis tõesti läheb umbrohuks kätte.
Lisan siis mõningad pildid päevast, ega kohe algul polnudki aega pilti teha.
Meist jäi Vaemla bussiputkasse maha 2 suurt lillekasti, väike aiandusteemaline raamatukogu ja pisike ampel posti külge.
Lillekastidesse istutasime võõrasemasid ja peiulilli, lisaks külvasime kressi seemneid ja midag huvitavat veel. Vaatame, kas kastid ikka püsivad omal kohal suvel või mitte. See külm, mis üle käis, võttis vist peiulilled küll kastist ära.
Johannes ehitas sinna meile ka korraliku riiuli, kuhu peale tuli siis väliraamatukogu raamatud. Hetkel panime sinna ainult aiandusteemalise. Suur tänu Merikesele, kes need raamatud mandrimaa pealt kokku korjas.
Päev möödus väga kiirelt. Õppisime palju ja teinekord teeme veel paremini.
hiiupermakultuur.wordpress.com 