Minu kasvatatav sort see aasta on Tondo di Piacenza. Selle seemned jällegi tellisin uk’st http://realseeds.co.uk , sest eesti kaubandusest suutsin leida ainult hübriidide seemneid.
‘Tondo di Piacenza on varajane suvikõrvits, mis annab rohkelt saaki. Ümmargune, tumerohelise koorega. Maitse on tal kergelt pähkline.
Mina kasvatasin nad ilusti ette toas, aknalaua peal, seemne panin maha umbes 10 aprilli paiku ja hiljem viisin oma minikasvuhoonesse õuega tutvuma.
Aiamaale ma istutasin oma suvekõrvitsad 14. mail. Taimede peale panin 5 l veenõud- toimivad kui minikasvuhooned, hoides niiskust ja sooja sees. See tõesti toimis hästi ja suvekõrvits kasvas seal mühinal.
Muidugi multšisin ma ümbert ta heinaga, et vältida umbrohtu ja hoida niiskust.
Põua ajal ma pidin neid ikka natuke kastma. Just pärast kuplite mahavõtmist, sest taimed olid liiga suureks juba kasvanud. Aga üldiselt on suvikõrvits suhteliselt hooldusvaba.
Esimese kõrvitsa võtsin pealt ära 07.07.
Pean ausalt tunnistama, et ma pole kunagi söönud suvekõrvitsat. Need, kes mind tunnevad, teavad, et ma väga ei söö köögivilju/juurvilju, mis on töödeldud (keedetud/ praetud), toorelt söön aga enamusi. Väljaarvatud SIBUL – see on EI!
Niisiis oli mul suvikõrvits, millega olin suht palju vaeva näinud ja olin valmis riskima.
Proovisin teda toorelt ja ütleks, et täitsa meeldiv. Kommi pähe ei sööks, aga muidu täitsa hea.
Siis mõtlesin, et pean omakasvatatud suvikõrvitsat proovima süüa ka valmistatult. Selle jaoks otsisin kiire retsepti, mis mind ka kõnetaks.
Leitsin toidutarest selle retsepti:
Praetud suvikõrvits
1 suvikõrvits
1 muna
1 dl jahu
3 sl riivsaia
1 tl soola
praadimisõli
200 g pipraga maitsestatud toorjuustu
purustatud musta pipart
Lõika kooritud nuikapsas sentimeetripaksusteks viiludeks, keeda need vähese soolaga – mina kergelt praadisin üle. Klopi muna väikses supitaldrikus lahti, sega teises taldrikus kokku jahu, riivsai või rukkihelbed ja sool. Kasta viilud munasse ja seejärel paneeringusse. Prae kuumas õlis mõlemalt poolt kuldpruuniks. Tõsta igale viilule toasooja toorjuustu, (seda polnud lihtsalt) vajuta peale teine viilakas, raputa sellele veidi pipart ja kaunista meelepärase ürdivõrsega.
Siin mu valmis viilakad on ja ma ka sõin need ära, esimest korda ilma vastikustundeta. Ja pean tunnistama, et lausa maitses 😀 Vanaema mul muidugi ütles, et sibul on puudu.
Oli hea ja söön vist teinekordki. Tervislikumale toitumisele sammuke lähemal jälle 🙂
Veel on väga maitsev see retsept, mu laks sööb seda väga isukalt! Mina panin sisse veel paar koduaia tomatit ja kana buljongit. Siin nami-nami retsept pasta suvikõrvitsaga.
Kui tahate kogu aeg uute postitustega kursis olla, siis klikake Follow-nuppu, mis on siin all pool ja jätke oma email. Või otsige Facebook’ist Hiiu permakultuur.
Olge tublid,
Kaja
hiiupermakultuur.wordpress.com 