Nagu ma osadele siin kunagi lubasin, siis olen valmis tellima Inglismaa lehelt realseeds.co.uk ühiselt seemneid. Kahjuks see aasta need kellegi kingikotti ei jõua aga aednikke võib üllatada igal ajal seemnetega 😀
Nendel said just enamus seemned kuivatatud, testitud ja pakitud. Kõige viimased seemned tulevad müüki alles jaanuaris. Kirjutan lühidalt miks ma neid eelistan.
Kasvatava, kuivatavad, testivad ja pakivad ise!!! ( mina pole väga paljusid lehti näinud kus seemne müüa ka ise kasvataks)
Mida nad ise ei jõua kasvatada kasvatavad koostöö partnerid- neil ka instragam i konto kus võimalus näha telgitaguseid.
KÕIK seemned on PÄRANDSORDI seemned- paljud on nemad päästnud hääbumisest.
Minul on nende seemnete idanemis protsent pea alati 100% !!
Pakendatud on kõik paberümbrikutesse, masin mis neid pakib on ehitatud 120 a tagasi.
Nad pakuvad ainult neid seemneid, mis nad ka ise heaks kiidavad.
Nad soovitavad korjata oma seemned!!! See ka nende üks moto, nad ei arva, et sa iga aasta peaks uuesti nende käest ostma vaid proovid ise korjata seemneid. Selleks on neil ka spetsiaalsed õpetused.
MAHE seemned. Nad ei kasuta kemikaale! Kõik seemned aga pole veel mahedana kirjas kuna paberi majadus võtab neil aega.
Vaadake ise ja valige!!! Seal on liiga palju seemneid ja minul läheb ka ikka kõvasti aega, et valida kõik seemned, mda vaja. Põhimõtteliselt telliks kõik mis seal on 😀
Ma ei ole ennem sellist ühis tellimust teinud nii, et ande andeks kui kõik võtab aega. Põhjus miks seda otse te ei saa teha on selles, et nad saadavad ainult inglismaa aadressidele. Minul olemas aadress ja lähen toon nad sealt ära jaanuari alguses.
Teeks siis sedasi, et paneks tellimused kinni 18 detsember. Kes selleks ajaks raha on ülekandnud ja soovist teada andnud, tellin seemned ära. Kes Hiiumaal ei ela neile lisandub ka post.
Mina tulen Inglismaalt tagasi 5 jaanuari aegu seemneid luban siis alles jaanuari 2. nädala aegu umbes. Õnneks kiiret veel pole külviaeg veel kaugel.
Inspiratsiooniks siin mu blogis siis kirjas eelmise aasta seemnete ostu kohta: Kogutud seemned. Peaks postituse tegema, mis mul nendest õnnestus ka. Hetkel aga koolitööd pooleli nii, et see peab natuke ootama.
Minge tuulake ja vaadake. Hind on võibolla natuke kallim aga tegelikult on seemneid pakis täitsa palju võrreldes, siin kaubanduses müüdavate pakkidega. Mina tõesti soovitan!!!
Talv on aeg, kus õues pole palju teha ja see annab võimaluse planeerida, mis seemned kuhu kevadel maha panna, et siis väärtuslikku aega mitte raisata.
Mina olen juba kokku ostnud mõningaid seemneid ja tegelen oma uute peenarde planeerimisega. Plaan on suur, aga ei tea, kas kevadel tehtud ka saan, sellest aga kunagi hiljem, kui mul kindel plaan ka maha pandud on. Hetkel mõtlesin, et tutvustaks oma seemneid, mis ma juba varunud olen.
Oma seemnete valikul lähtun ma sellest, mis on head vanad sordid ja mida poest saada pole. Pole ju mõtet kasvatada asja, mida sa saad poest vabalt osta. Ikka tuleks valida asju, mida seal pole või siis saad kasvatada parema maitsega ja orgaaniliselt.
Seemnepakid
Esimesed uued seemned sain juba sügisel endale muretsetud. Need on siis tulnud lehelt www.maheseemned.ee
Nende seemnete juures on ilusti tutvustused olemas, kuidas kasvatada. See aasta püüan keskenduda rohkem salatirohelise kasvatamisele, et siis katsetada ja müüa äkki seda ka meie Hiiumaa väikestele toitlustusasutustele. Aga see plaan on veel väga toores, vaatab, kuidas tegelikult läheb…
Siis tellisin ka Inglismaalt oma lemmiklehelt www.realseeds.co.uk Nad kahjuks Eestisse ei saada, aga kui juhtub, et keegi tuttav Inglismaal elab, saab kauba tema aadressile tellida.
Realseed lehelt tellitud seemned
Nendest seemnetest siis lähemalt:
Kuldne peet- ‘Touchstone Gold’ – Kollase värvuse ja veidi õrnema maitsega peet, mis sobib nii keetmiseks, hautamiseks, küpsetamiseks, marineerimiseks kui ka toorsalatitesse. Sellel peedil on ka head söödavad lehed. Seda soovitan väga! Kasvatasin eelmine aasta ka seda ja sellepärast ka tellisin seemet juurde. Järgmine aasta alles võibolla saan ise seemet võtta.
Suvikõrvits ‘Tondo di Piacenza on varajane suvikõrvits, mis annab rohkelt saaki. Ümmargune, tumerohelise koorega. Maitse on tal kergelt pähkline. Seda kasvatasin ka eelmine aasta ja olin väga rahul. Kahjuks aga ei õnnestunud seemneid ise võtta, sest jäin hiljaks. Suvikõrvitsat peab käsitsi tolmendama, et saada sordiehtsat taime.
Porgand ‘Dragon Purple’. Ilus lilla porgand – selline oleks porgand näinud välja tuhandeid aastaid tagasi Lähis-Idast kodustatuna. See sort on vägagi magus ja neil on tugev ‘porgandimaitse’. Väljast lilla, seest oranž.
Kurk ‘Wautoma’ Väga varajane ja saagikas kurk valmib 60 päevaga. Parema maitse ja saagikusega kui hübriidid. On ka väga haiguskindel. Ilma kibeda maitseta!
Harilik kurgirohi-tegelikult tahtsin miskit muud, aga ajasin nimed sassi inglise keeles. See on ikka üks väga hea taim. Näiteks soovitatakse seda kasvatada koos tomati, spinati, kapsaste, sibulaliste ja isegi maasikaga. Mina soovitan teda mitte panna nt aiamaale, sest seal võib ta saada korralikuks umbrohuks. Ta õitseb pidevalt ja on heaks meetaimeks mesilastele. Teda lõigatuna saab kasutada aga väetiseks teistele taimedele, sisaldab palju lämmastikku.
Moon ‘Sokol’ See on siis valge moon valgete seemnetega. Tema valisin, kuna toob ilu aeda ja samas saab ka seemneid süüa. Seemnete valmides ei ole kupral ava, kus need saaks kohe välja kukkuda, seega on neid lihtsam iseenda tarbeks korjata.
Kinoa ‘Temuco’ Valmib 100-110 päevaga. Inglismaa kõige populaarsem sort, sest talub paremini niisket kliimat kui teised sordid. Tal on oranžid õiepead.
Basiilik ‘Sweet Genovese’ Üks parimaid basiilikuid suhteliselt suurte lehtedega ja suurepärase maitsega, ideaalne pesto tegemiseks. Väga soojalembeline. Seda peab koos tomatiga siseruumides ette kasvatama.
Salat ‘Red Iceberg ‘ Väga ilusa väljanägemisega salat. Sellel on tugev pea, kus sees on rohelised lehed ja väljaspool punased. Säilib hästi ja kasvab kiiresti. Maitse on hea magus. Talub hästi külma ja märga.
Melon ‘Collective Farm Woman’ (tõlkes: Kolhoositar) Valmib kõigest 80-85 päevaga. Pärandsort Ukrainast, ideaalne lühikeseks kasvuhooajaks. Väga magus, meenutab virsiku-ananassi maitset. Ära korjata, kui muutub kollakasoranžiks. Säilib pärast ärakorjamist veel nädalaid.
Kõrvits ‘Volskaja Grey ‘ Pärit Venemaalt Volga ümbrusest. Suur, umbes 10 kg, valmib hooaja keskel, koor on tal sinakashall, säilitamisel omandab roosaka jume.
Varajane kirsstomat ‘Galina’ Väga varajane kollane magus kirsstomat Venemaalt. Väga saagikas sort. Tomatid valmivad terve suve läbi kuni sügiseni. Temast saab väga head kollast tomatisuppi või kollast ketšupit!
Kääbuskirsstomat ‘House ‘ Hämmastav kääbuspärandsordi tomat on aretatud Venemaal, et kasvatada pottides aknalaual. Ta jääb väikseks, kindlaks põõsaks ja on paksult täis väikseid punaseid tomateid. Ta kasvab paremini potis kui maas.
Spinat ‘Securo’ Suvespinat, vajab pidevat kastmist, muidu läheb õitsema.
Kõrge hernes ‘Champion of England’ Inglismaal aastaid peaaegu väljasurnud sort. Väga hea traditsiooniline hernes, ms võib kasvada kuni 3 m kõrguseks!!! Aretatud on ta umbes 1840. Aastatel.
Mais ‘Double Standard’ Varajane valge-kollasekirju, maitseb paremini kui tavaline mais. Valmib 60-90 päevaga.
Üldine seemnete nimekiri, rohelisega on märgitud seemned, mis mul eelmisest hooajast alles või juba ise kogutud.
Tutvustasin siis enam-vähem ära, mis seemned mul olemas. Nagu näha, meeldivad mulle ikka erilisemad sordid. Mõningad seemned on veel puudu. Näiteks päevalill, kummel, lattuba, lehtkapsas ‘Red Russian’ lavendlit ja vana sordi vaarikataimi kindlasti kevade poole tuleb veel miskit meelde…
Siin ka link kuidas kõiki seemneid ise korjata ja koguda. Kõik taimed, mis mul siin lehel on, nende seemneid saab koguda ise, kuigi mõnelt taimelt on see aga natuke keerulisem kui teiselt.
Ise seemneid korjates ja hoides saavutame ka iseseisvuse, sest siis ei pea me iga kevad meeletut raha seemnete alla panema. See aga ei meeldi suurtööstustele, kes toodavad hübriidide seemneid.
Minul siis kasvab selline sort, seemneid saab osta sellelt lingilt- Nero di Toscana.
Populaarne Itaalia köögivili, mis annab rikkaliku saagi. Lehed on mahlakad ja maitsvad. Külva kas varakevadel või sügisel. Madalate temperatuuride toimel muutuvad lehed magusamaks ja käharduvad rohkem. Lehtkapsas pärineb Toskaanast. Jõulised taimed annava rikkaliku saagi. Tumerohelised lehtkapsa lehed on mahlakad ja maitsvad. Lehtedes leidub rikkalikult B-, C-vitamiini ja rauda. Korjatakse noori lehti välimisest leheringist. Madalate temperatuuride toimel muutuvad lehed magusamaks ja käharduvad rohkem. Talub kuni -15*C, võib korjata lume alt. Kõrge toiteväärtusega. .
Räägin lähemalt lehtkapsast, kuna tundub, et teda eestis ei kasvatata laialdaselt ja inimesed ei tea, mida temaga teha.
Lehtkapsas
(Brassica oleraceavar acephala) on köögivili, millel on rohelised või purpurjad lehed. Lehtkapsa lehed ei moodusta kapsapead ja toiduks tarbitakse erinevalt brokkolist ja lillkapsast tema lehti, mitte õisikuid. Lehtkapsast peetakse metsikule kapsale lähedasemaks kui muid kapsa kodustatud vorme.
Kultivaride grupp Acephala sisaldab mitmeid lehtkapsasorte, mis on aga geneetiliselt väga sarnased.
Lehtkapsa kõige levinumaks kahjuriks on kapsaliblikas (Pieris rapae).
Kuni keskaja lõpuni oli lehtkapsas üks populaarsemaid köögivilju Euroopas. Käharat sorte kasvatati lamedaleheliste sortide kõrval juba 4. sajandil eKr Kreekas. Neid vorme, mida antiikses Roomas nimetati sabelli lehtkapsaks, peetakse tänapäevase lehtkapsa eellasteks.
Vene lehtkapsas levis kaubandusega Kanadasse ja sealt Ameerikasse 19. sajandil
Toiteväärtus
Lehtkapsas on väga palju beetakaroteeni, K- ja C-vitamiini ning rohkelt kaltsiumi. Lehtkapsas on kahe karotenoidi – luteiini ja zeaksantiini allikas. Lehtkapsas nagu ka brokoli ja mitmed muud ristõielised sisaldab eriti pärast tükeldamist või hakkimist sulforafaani (inglise keeles sulphoraphane), keemilist ühendit, millel on oluline vähivastane toime.
Keetmine vähendab sulforafaani sisaldust. Aurutamine, mikrolaineahjus kuumutamine ja segades praadimine aga olulist kadu ei põhjusta. Nagu mitmed muud kapsasrohu liigid, on lehtkapsas ka indool-3-karbinooli (inglise indole-3-carbinol) allikaks, mida peetakse kasulikuks ühendiks, kuna see toetab DNA parandamist rakkudes ja näib takistavat vähirakkude kasvu. Lehtkapsast on leitud vaikusid, mida tuntakse sapphapete sidujatena (inglise bile acid sequestrants), millel on täheldatud kolesterooli taset vähendavat ja toidust rasvade omastamist soodustavat toimet. Aurutamine parandab neid omadusi.
Kibekas-mõrkjas kapsamaitse on sel teisendil aga vist tugevam kui teistel kapsastel. Kõigile see ei meeldi ja vist seetõttu polegi me harjunud lehtkapsast sööma. Harjumusi tasub muuta, sest lehtkapsas ei pelga tõesti miinuskraade ja õige lehtkapsa söömise aeg algab alles siis, kui teised köögiviljad on aiamaalt juba keldrisse kogutud.
panna erinevate roogade sisse tervislikuse lisamiseks.
Minul on 4 taime, mis on ilusad suured ja asuvad nad kuhilpeenras. Kapsaliblikale ja muudele elukatele tõesti meeldib lehtkapsas, aga need taimed, mis kuhilpeenras on, on kõige vähem söödud. Veel meeldib seal elada ka ämblikel.
Mina kasvatasin oma taimed ette, see aitab ka vältida kohest ärasöömist kahjurite poolt.
Tundub, et teda on ikka natuke lihtsam kasvatada kui teisi kapsalisi.
Nagu näha, siis putukate kahjustusi on ikka suht palju aga see ei vähenda kapsa tervislikkust, kannatab lihtsalt kaubanduslik välimus.
Minu kasvatatav sort see aasta on Tondo di Piacenza. Selle seemned jällegi tellisin uk’st http://realseeds.co.uk , sest eesti kaubandusest suutsin leida ainult hübriidide seemneid.
‘Tondo di Piacenza on varajane suvikõrvits, mis annab rohkelt saaki. Ümmargune, tumerohelise koorega. Maitse on tal kergelt pähkline.
Mina kasvatasin nad ilusti ette toas, aknalaua peal, seemne panin maha umbes 10 aprilli paiku ja hiljem viisin oma minikasvuhoonesse õuega tutvuma.
Aiamaale ma istutasin oma suvekõrvitsad 14. mail. Taimede peale panin 5 l veenõud- toimivad kui minikasvuhooned, hoides niiskust ja sooja sees. See tõesti toimis hästi ja suvekõrvits kasvas seal mühinal.
Muidugi multšisin ma ümbert ta heinaga, et vältida umbrohtu ja hoida niiskust.
Põua ajal ma pidin neid ikka natuke kastma. Just pärast kuplite mahavõtmist, sest taimed olid liiga suureks juba kasvanud. Aga üldiselt on suvikõrvits suhteliselt hooldusvaba.
Esimese kõrvitsa võtsin pealt ära 07.07.
Pean ausalt tunnistama, et ma pole kunagi söönud suvekõrvitsat. Need, kes mind tunnevad, teavad, et ma väga ei söö köögivilju/juurvilju, mis on töödeldud (keedetud/ praetud), toorelt söön aga enamusi. Väljaarvatud SIBUL – see on EI!
Niisiis oli mul suvikõrvits, millega olin suht palju vaeva näinud ja olin valmis riskima.
lahtilõigatult koos pisikeste käekestega
Proovisin teda toorelt ja ütleks, et täitsa meeldiv. Kommi pähe ei sööks, aga muidu täitsa hea.
Siis mõtlesin, et pean omakasvatatud suvikõrvitsat proovima süüa ka valmistatult. Selle jaoks otsisin kiire retsepti, mis mind ka kõnetaks.
Praetud suvikõrvits
1 suvikõrvits
1 muna
1 dl jahu
3 sl riivsaia
1 tl soola
praadimisõli 200 g pipraga maitsestatud toorjuustu
purustatud musta pipart
Lõika kooritud nuikapsas sentimeetripaksusteks viiludeks, keeda need vähese soolaga – mina kergelt praadisin üle. Klopi muna väikses supitaldrikus lahti, sega teises taldrikus kokku jahu, riivsai või rukkihelbed ja sool. Kasta viilud munasse ja seejärel paneeringusse. Prae kuumas õlis mõlemalt poolt kuldpruuniks. Tõsta igale viilule toasooja toorjuustu, (seda polnud lihtsalt) vajuta peale teine viilakas, raputa sellele veidi pipart ja kaunista meelepärase ürdivõrsega.
Siin mu valmis viilakad on ja ma ka sõin need ära, esimest korda ilma vastikustundeta. Ja pean tunnistama, et lausa maitses 😀 Vanaema mul muidugi ütles, et sibul on puudu.
Oli hea ja söön vist teinekordki. Tervislikumale toitumisele sammuke lähemal jälle 🙂
Veel on väga maitsev see retsept, mu laks sööb seda väga isukalt! Mina panin sisse veel paar koduaia tomatit ja kana buljongit. Siin nami-nami retsept pasta suvikõrvitsaga.
Kui tahate kogu aeg uute postitustega kursis olla, siis klikake Follow-nuppu, mis on siin all pool ja jätke oma email. Või otsige Facebook’ist Hiiu permakultuur.
Inglismaalt tellisin kahe hernesordi seemneid ja ei ole veel pidanud pettuma. Tutvustan neid lähemalt.
Asjad on meeletult kasvanud peale vihmasid.
Üldiselt on nad mul multšitud adru ja heinaga külgedel. Väetanud olen hobusesõnniku ja põldosja-nõgese leotisega. Kastnud olen suhteliselt vähe, sest kui liiga palju kasta, õpetad taimed hukka, ehk nende juured ei lähe piisavalt sügavale, nad ootavad vett pinnase pealt.
Sellepärast permakultuuris soovitatakse kasta võimalikult vähe.
Varajane kääbushernes.
Siin on minu Varajane kääbushernes (early dwarf pea). Oleme juba esimesed kaunad ära söönud, ilma, et nad täitsa täis oleksid, sest herned on hästi magusad. Kasv on tal väike: umbes 70cm. Kaunad on hästi pikad ja suured, aga kõvemad.
Õitsevad rikkalikult ja kaunu on palju peal. Olen väga rõõmus selle üle.
Läti traditsiooniline supihernes
Latvian traditional soup pea.
Selle herne mahapanek oli juba natuke teistmoodi, sest mina leotan neid u 8 h. Selleks ajaks on need end vett ilusti täis tõmmanud ja saab maha panna. Aga neid herneid ma leotasin üle 24h kindlasti, kui mitte 48h, enne, kui nad enam-vähem vee sisse võtsid.
Kasvanud on nad meeletult, panin just lisapostid, et neid veel toetada, sest eelmised postid jäid lühikeseks. Hetkel on herned kuskil 160cm pikad. Aga mind väga üllatas, kui esimesed õied lahti läksid ja nad olid imeilusat lillakat tooni. Neid herneid võiks lausa ilu pärast kasvatada 😍
Minu pildid ei anna piisavalt seda ilu edasi. Saab näha, kas herned on ka maitsvad, või saab nendest ainult suppi teha 😅
Nende herneste alla panin ma prooviks ka veel porgandiseemneid. Nagu pildilt näha võib, siis porgand tuleb ilusti üles. Herne alus jääb muidu liiga tühjaks ja annab vaba voli umbrohtudele.
Siin pildil näha eespool on kääbushernes, tagapool läti supihernes.
Kokkuvõte
Varajane kääbushernes.
Ilus suur kaun.
Ta meeldis mulle väga!! Kasvas umbes 1m pikkuseks, vajas ikka toestamist. Andis palju saaki ja suuri kauni, hämmastaval suuri lausa. Kaunad olid ka ilusad täidlased. Seemet me põhimõtteliselt ei saanud, sest me sõime kõik nad lihtsalt ära. Kindlasti kasvatan seda veel ja veel.
Läti supihernes
Väga ilusad õied. Õite pärast juba tasub kasvatada. Kasvas mul ikka meeletult pikaks, poste lisasin 2 korda, et lõpuks olid 3 posti järjest pikkuse järjekorras. Kasvast ta mul siis umbes 2m pikkuseks kindlasti! Seda hernest me ei saanud süüa aiamaalt, kuna suvi oli ju meeletult kuiv ja herned kuivasid nagu kohe otsas ära. Ja võrreldes kääbusega ta ei ole nii magus. Seda ma kasvatan õite pärast kindlasti aga söömiseks nagu ei tahaks aga see aasta katsetan uuesti siis kindel. Selle hernel see veel ilus, et hernes on säbruline.
Minu käest on võimalik ka mõni pakk läti supihernest soetada.
erinavad viisid tomatite kasvatamisek. parim isetehtud muld tomatitele
Oma tomatiseemned ostsin ma SIIT Inglismaa lehelt, sest Eestis ma kusagil ei näinud müügil pärandsordi tomateid. Võibolla ka ei osanud veel otsida. Küll aga olen oma tuttavate käest kuulnud pärast seda, kui olen seletanud pikalt ja laialt pärandsordi juttu vastust: “meil küll pole , meie tomatit kasvatas juba vanavanaema, kes sai selle seemne oma tädi käest, kes oli seda juba pea 30 aastat enne seda kasvatanud” Mina siis rõõmsalt vastu: see ju ongi ju pärandsort!!!
Nii et inimestel tegelikult on pärandsordi seemneid/taimi kodus, lihtsalt nad ei tea seda. Mina julgustan küll inimesi kindlasti jagama oma vanavanaemade sorte ja seemneid.
Minu sordid
Lugesin ma pikalt seal lehel erinevate sortide kirjeldusi, aga lõpuks tegin karmi otsuse ja valisin välja ainult 2 tomatisorti – ühe põõsas- ja ühe roniva sordi.
Põõsastomat “Latah”
See on väga väga varane tomat. Talub hästi ka külma ja lühikest suve. Lehed on sellel tomatil kaugelasetsevad ja taim näeb välja naljakas. Aga tänu sellele jõuab rohkem valgust viljadeni ja viljad saavad kiiremini valmis. Seda taime on väga raske kuidagi toestada või juhtida- parem on, kui lasta tal lihtsalt olla. Saagikus on hea. Tomatid on väga magusad, ümmargused.
Roniv tomat “Stupice”
See fantastiline tomat on aastast 1954 ja pärineb idaeuroopast. See on kõige varasem roniv tomatisort, mis meil on (real seeds kataloogis ) .
Meil kasvas ta suurtes pottides terassi peal. Vaatamata sellele, et oli vihmane suvi, saime väga hea saagi. Taimed on väga tugevad ja elujõulised, kannavad punaseid vilju, mis on väga hea maitsega. Ideaalne õues kasvatamiseks või kasvuhoones väga varaseks saagiks. Vili ise on suurem kui kirss tomatil, aga väiksem kui lihatomatil.
Igaüks, kes inglise keelt mõistab – kolage seal lehel ringi, aga ärge end sinna unustage, sest valik on meeletu! Nii palju vanu häid sorte leidub seal.
Talvel omandasin Angelo Dorny raamatu “Tomatid- Kasvatamine ja erilised sordid”. Osta saab seda siit. Sirvisin selle ka talvel läbi, aga nüüd lugesin uuesti. Oma üllatuseks avastasin, et see raamat on ka puhtalt pärandsortidest ja ilma igasugu kemikaalideta kasvatamisest. Raamatus on ka ilusasti näidatud, kuidas seemneid võtta ja millised on head sordid. Väidetavalt on selle raamatu autor kasvatanud 1500 erinevat tomatisorti 😳 Üldse pidavat maailmas olema 10 000- 15 000 sorti. Nii et hakake katsetama – valik on suur ja lai.
Tooks selle raamatu põhjal välja minule huvipakkuvamad 10 sorti, suvalises järjekorras:
Aunt Ruby’s German Green– rohekas või merevaigukollane vana saksa sort. Väga hea maitsega roheline tomat.
Millefleur – tähendab sõna sõnalt tuhat õit ja see tomat õigustab oma nime. Erekollane, peaaegu oranž, väiksem, väga magus tomat. Laste lemmik.
Gregori’s Altai – pärit Siberist, Altai mäestikust. Viljad keskmised kuni suured, tavalised punased. Lihakas, maitse mahemagus ja hapu, heas tasakaalus.
Blue Gold – altpoolt kollased ja oranžid, ülevaltpoolt lillad ja isegi mustad. Maitse kergelt magus, peaaegu puuviljane.
Belarussian Heart ehk Valgevene süda – Valgevenest leitud sort. Viljad on erepunased ja imekauni südamekujuga. Tomatid on väga lihakad, aga mahlased, kergelt magusad.
42 days – nagu nimi ütleb, siis see tomat valmib 42 päevaga. Viljad on klassikalised punased, suuremad kui kirsstomatil. Kasvab ta põõsana, võsususid pole vaja eemaldada. Väga sobilik pottides kasvatamiseks.
Dancing with Smurfs – kirsstomat, viljad on alguses sinised, kuid muutuvad küpsedes pruuniks ja punaseks. Vajab kasvuhoonet. Maitse hea, kuid mitte midagi erilist.
Yellow Pear – viljad väikesed, kollased pirni kujuga. Taim on väga lopsakas ja kasvuhoones kasvab 3-meetriseks. Maitselt mahe.
Black & Brown Boar – vili on suur, pruun, tumeroheliste triipudega. Väga maitsev ja lõhnab tugevalt.
Etoile Blanch’ d Anvers – vana sort, pärit Belgiast. Valge vili, küpsemise käigus pigem helekollane. Vajab kasvuhoonet.
Veel on seal raamatus palju-palju erinevaid sorte. Kui kellelgi on aga pakkuda oma tomatiseemneid, siis andke julgelt märku!
Enda tomatitaimed aga istutan 3 erinevasse kohta. Siis saab näha, kuidas miski sobib neile. Taimi istutades ei tea ma aga enam, milline on Latah ja Stupice, sest mul on siin väga toimekas peaaegu kolmeaastane aednik, kellele meeldib silte eemaldada ja oma äranägemise järgi uuesti panna.
Tomati lähedale püüan panna talle kasulikke taimi ehk seltsitaimi. Selle kohta saab täpsemalt lugeda SIIT lehelt ja eestikeelne tabel ka SIIN olemas. See osa on permakultuuris väga tähtis ja sel aastal olen ka ka proovinud seda hoolega jälgida. Tomati kaaslasteks saavad mul basiilik ja küüslauk. Lugesin ka kuskilt, et nartsiss on väga hea kaltsiumi andja mulda ja sellepärast sobib hästi tomatiga, aga meie kliimas on nartsiss enne lõpetanud, kui me tomatitaimeid õue istutame.
Kuhilpeenar
See on esimene koht, kuhu tomatid istutasin. See peenar ei pidavat veel esimene aasta kuigi hästi toimima, aga ma ei suutnud kiusatusele vastu panna ja istutasin mõningad asjad ikka sinna. Kuidas see peenar tehtud on saab lugeda SIIT 1 osa ja SIIT 2 osa.
Selleks tegin ma kuhilpeenra alla lõunapoolsesse külge kaks auku. Põhja panin peotäie purustatud munakoori. Kuna tomat vajab palju kaltsiumit, siis on munakoored selle andjaks. Mina lisasin ka natuke lubjakivi sõmerikku, mis on meil kanadele toodud, aga munakoortest täitsa piisab. Mul oli palju munakoori, tönu sellele sai neid pandud ka taimede ümber, see on tegelikult hea moodus tigude eest kaitsmiseks. Teod ei pidavat tomatit üldse söömagi, aga tont neid teab.
All on tomatid, ülevalpool küüslauk ja maasikad
Aiamaa
See koht on minu arust väga toitainevaene ja kuiv. Seda me parandame rohke hobusesõnniku lisamisel istutusaukudesse. Siin ma pole kunagi proovinud veel tomatit kasvatada, aga proovima peab. Lisaks panin ka tomatite vahele maasse ühe aukudega pudeli. Siis on vast hea seda kaudu kasta tomateid.
Siin talitasin pea samamoodi:
auk
Auk- kastmis pudelile
täita hobusesõnniku-okaste-süsi seguga
lisada peotäis munakoori
taim suruda auku
peale kanadeaia mulda
natuke adru ümber
mütsid pähe
pudel
munakoored
valmis
Suured potid
Seda varianti kasutasin ka eelmine aasta oma tavaliste kasvuhoonetomatitega ja õnnestus täitsa hästi. Selleks ma kasutan vanu loomade lakuämbreid, millel on põhja augud tehtud. Need ämbrid aga on asetatud maja lõunapoolsesse äärde päikest võtma. Selle poti mullaga tegin ma küll oma taimedele segu seitsme valmis. Igal pool tarkade lehtede peal ei soovitatagi panna tomatitele puhast poestostetud mulda, sest pole piisavalt toitaineid jne.. aga kui pole valikut, siis vähmalt 2 mulla segu. Permakultuuris põhimõte ka see, et kasutame seda, mida meil juba on.
Minu potitomati mulla retsept:
1osa kanadeaia mulda- lämmastikurikas
1osa hobusesõnnikut – toitained ja orgaaniline materjal.
1 ämbritäis kuuseokkaid- aitab muuta õhulisemaks ja taimedele pidi meeldima.
Kasvama panin nad mitte potti, vaid suurtesse Anu Aida loomalakuämbritesse.
Ja lisaks ühe ämbri põhja panin lausa koerakarvu. Vanasti olevat lille pottidesse ka pandud natuke lambavilla. Koolitusel üteldi, et see on räni jaoks. Ega meie koeral ja lambal ka väga karvade poolest vahet pole 😀 aga eks me näe, kuidas läheb. Tegelikult mul on veel taimi istutada, aga rohkem ei ole jõudnud.
Oli hea ja söön vist teinekordki. Tervislikumale toitumisele sammuke lähemal jälle 🙂
Talvel omandasin Angelo Dorny raamatu “Tomatid- Kasvatamine ja erilised sordid”. 
Ja lisaks ühe ämbri põhja panin lausa koerakarvu. Vanasti olevat lille pottidesse ka pandud natuke lambavilla. Koolitusel üteldi, et see on räni jaoks. Ega meie koeral ja lambal ka väga karvade poolest vahet pole 😀 aga eks me näe, kuidas läheb. Tegelikult mul on veel taimi istutada, aga rohkem ei ole jõudnud.
hiiupermakultuur.wordpress.com 