täid

07.09-08.09 Oli siis Hiiumaa Ametikoolis mahe linnukasvatuse koolitus.

Permakultuur saab toimida siis, kui maa on viljakas. Viljakat maad saab ka taimejääke komposteerides ja ladustades, aga see võtab aega. Kiirem moodus on muretseda omale kiiremad komposteerijad. Minul on selleks vahel hobune, kanad ja hiljuti lisandusid ka 2 küülikut. Nii hobuse- kui ka küülikusõnnik on väga head sellepärast, et neid saab otse taimede vahele panna, ilma taimedele liiga tegemata. Kanasõnnik on jällegi nii lämmastikurikas, et puhtalt peenardel tarvitades tapab taimed ära.

Mina läksin koolitusele, sest olen vanaema kõrvalt aastakümneid näinud kanade pidamist, aga ise pole otseselt sellega tegelenud. Kui on teadmisi rohkem, siis saan ka vanaema aidata õigete valikute tegemisel.

Koolitus oli väga asjalik, võibolla ainult liialt lühike. Koolitajaks oli Janek P, kes on Estfarmi (kaas)omanikuks. Ja sellest tulenevalt ka VÄGA suurte kogemustega. Lisaks kodulindude küsimustele sai küsida tema käest ka küülikukasvatuse kohta, kuna neidki on tal väga palju! Kogemusi igatahes kuhjaga. See minu arust eristab teda ka teistest koolitajatest, sest tavaliselt on koolitajal hea teooria, aga puudub praktika. Tal aga seda jagus. Janek rääkis üldiselt oma farmist ja sellest, mis meid huvitas. Ma ütleks, et me olime seal liiga väikse kogemusega, et temalt miskit väga head küsida aga kirjutan siia mõningad asjad, mis olid minule uued.

Kõikidele kodulindudele tuleks teha parasiidi/ussitõrje 1x aastas, soovituslikult enne lauta jäämist või vahetult enne külmade saabumist.
Kõikidel kodulindudel on sulestikus tavaliselt täid, see ka suht normaalne. Küll aga võib neil leiduda, palju palju teisi haigusi SIIN “mõni” väljatoodud.
vaksineerimine on kohustuslik alates 50 linnust.
kanad taluvad külma ja kuiva paremini kui niiskust ja sooja.
kanad omastavad kaltsiumi kõige paremini teokarpidest.
kartul teeb munakanad liiga paksuks!
kanadele mõeldud täissöödast on parem eelistada tugevat graanulit– ained hästi segunenud.
pesemiseks segada nt tuhk liivaga või Stalosan F liivaga.

Need olid siis olulisemad asjad, mis mulle meelde jäid sellest koolitusest.

Teise päeva veetsime õues erinevaid kohti külastades.

Esimesena käisime vaatamas Hiiumaa ainukest tapatuba, mis on mõeldud jäneste ja kodulindude realiseerimiseks. See tapamaja oli väike ja efektiivne. Näitas, et kellel motivatsiooni on, saavad selle tehtud, kasutades minimaalset resurssi.

Sealt edasi liikusime Kõpu poole, Uue-Henriku talusse Tiit M. juurde, et tema lindude kollektsiooni vaadata ja tutvuda sealsete asukatega. Hingekiri on tal seal tõeliselt liigirikas: erinevad faasanid, valged paabulinnud, palju erinevaid kanatõuge, nurmevutid, haned, pardid ja üks Mõmmi ehk kohalik realiseerimiskeskus ehk pesukaru. Kindlasti veel mingeid tüüpe, aga rohkem ei tule meelde. Seal vaatasime, kuidas kõik toimib ja rääkisime veel üldistest asjadest.

Väga huvitava asjana eemaldas koolitaja Janek kukelt kannused, mis olid liialt pikaks kasvanud ja segas väikese föönikskuke igapäevaelu. Koolitaja ise üteles, et ta pole nii pikka kukekannust veel isegi näinud. SIIN on näha ka video, kuidas seda teha, pärast on soovituslik ka mingi deso ainega lõige üle käia, et põletikku ei tekiks.

Seal tõmbasime selleks korraks ka otsad kokku, kes tahtis, sai veel küsida, mis teda huvitas. Kätte anti ka tunnistused.

Kindlasti soovitan osaleda täiendõppekoolitustel Hiiumaa ametikoolis Siin on nende koolituskalender.