SODIPEENAR

Vabandan, pole suutnud juba ammu midagi siia kirja panna küll liiga palju tegemist ja õhtuti kui oleks nagu vb aega siis meil internet on täiesti kinni kiilunud ja siis nagu kirss tordil see lehekülga ka ei toimi nii nagu peab u 4 päeva läinud, et seda postitust teha…aga jah… kes viitsib seda hala kuulata…

AGA valmistuge pikkkkkkk postitus paljude piltidega….

Sodi peenar on ta sellepärast, et tavainimesed viivad selle komposti. Mina oga otse peenrasse, nagu näete, siis toimib hästi.

Seda peenart hakkasin tegema juba 2019 veebruari kuus, kui lumi korraks oli täitsa kadunud.

Algul ehitasin ühe kastikese maapeale ülejäänud männi laudadest, oli suht lihtne. Alla panin veel papi , et umbrohi läbi ei tuleks . Kasti mõõtmed on u 1m x 7m , et päris suur kastike. Sisse hakkasin vedama küülikuke ülejääke ehk sõnnikut ja heina.

ja 50cm vahega teine kast samade mõõtmetega. Selle kasti ehitus oli plaju keerulilsem, sest tahtisn kasutada meie metsast tulnud männi latte. Need peaks kauem kestma ja olema ka ilusamad äkki… aga kohe selgusid probleemid. Need on kõverad ja väiksed palgid ei seisa üksteise peal…. lõpuks panin vaiadega.

Uuendasin sõstra põõsaid, võtsin vanu oksi vahelt välja

Miks ma sellest räägin on sellepärast, et need oksad läksid enamuses sinna sodi peenrasse. Ema ostis väikse oksapurustaja ja lasi need sealt läbi ja läksid kasti.

Kõige peale vedasin siis ponidest järgi jäänud heina, see hea kuna on vedelenud piisavalt ja kõik seemned on vihmapoolt juba ammu välja uhutud. Mina pole selle heinaga omale umbrohtu küll juurde saanud. Siin siis näha minu külvamine sinna peenrasse. Keskele läks siis kinoa ja äärtesse pidi minema oad.

Tegin heina sisse vaod, need täitsin kanadeaiast toodud mullaga ja selle mulla sisse seemned. Siin peenras polnud üldse mulda ainult sodi, sellepärast ka tähtis mulda panna.

kasti külvasin peeti ja ette tahtsin päevalille mõne seemne panna aga jäi palju järgi siis viskasin lihtsalt lõpuks paki sinna lihtsalt…. võin õelda, et peedile ei meeldi päevalille all kasvada, et järgmisteks aastateks ei soovitaks.
Kasti külvasin siis uba ja kinoad. Kartulit panin ka teisse kasti otsa mõned.

selline nägi välja peenar mingiajapärast… vahepealselseid pilte vist pole…

Seletan, mis siis sellega siin juhtus… Kuida sai nendest peenardest mets…

Juhtus sedasi et tõin kanade aiast mulda, et saaks külvata siia kasti. Aga sügisel viskasin sinna mädaks läinud kõrvitsa ja voila… Peenras tärkas mul 2 kõrvitsat, mis polnud üldse planeeritud. Lisaks see päevalille seemnete pakk, mille viskasin peetide vahele… Mis te arvate? Loomulikult kõik hakkas idanema ja kõik päevalilled tärkasid…

Selle kohapeal muidu haigutas mõtetu muru, sambla segu, ega rohi isegi ei kasvanud. Ja mina oma sodi peeraga suutsin tekitada sellise lopsakuse, see pani isegi mind imestama ja sain ka julgust, et see permakultuuri asi on ikka õige asi ka. Kui ma oleks vedanud sinna tavalist mulda oleks ma pidanud seda 100x kastma, sest ta oleks lihtsalt ära kuivanud. Seda peenart ma ikka alguses ja suvejooksul kui vihma ei sadanud ikka paarkorda kastsin. Arvan, et järgmine aasta enam ei pea, sest siis on sinna juba tekkinud ka korralikku mulda, mitte ainult sodi.

Vahelt ei olnud loomulikult võimalik kõndida, see oli ikka tõsine mets.

Lõppkokkvõte

Olen väga rahul tulemusega, kuigi see oli väga teistsugune tulemus kui olin seda tehes oodanud.

1. Päevalill- Väga palju ilusaid päevalilli nagu mets. Kõrgus oli neil vast 2m kanti. Ettekasvatatud päevalilled õitsesid palju varem kui seemnest pandud aga arvan, et ei tasu vaeva ära ettekasvatada. Taimed on palju ilusamad ja tugevamad kui seemnest tulevad. Korjasin mõne päevalille kübarad enne ära kui tihased kallale jõudisd endale näksimiseks ja seemneks. Tihastele jäi ka piisavalt palju. Kasvatan kindlasti uuesti päevalille sedasi rohkelt.

2. Peet– hästi väikesed kollased peedid on jätkuvalt peenras, sest nad väikesed. Ühesõnaga ei soovita peeti kasvatada päevalille all.

3. Uba– ostsin poest mingi seemne. Seemne sain tagasi aga jäi väga varju ja head oa saaki ei saanud.

4. Kinoa– See aasta ei tahtnud väga valmida. Natuke oli valmis ja ülejäänud nagu toores. Ei jaksanud oodata ja viisin kanadele. Kanad rõõmustasid proteiini külluse üle. Proovin järgmine aasta ikka uuesti. Arvan, et inimtoiduks eesti kliimas ikka keeruline aga väga hea loomadele lisa söödana kasvatada.

5. Kõrvits– Väga rahul ei kasvatanud ette, hakkas ise kasvama. Ja nägin ära, et minu ettekasvatatud pokutatud kõrvitsad jäid palju nõrgemaks kui need seemnest ise hakanud kõrvitsad. Järgmine aasta proovin ainult seemnest maha panna kõrvitsad. Kõrvitsaid sain nendelt kahelt taimelt vist u 5. Osad sõime enne juba ära. Lisaks oli mul sõnniku hunniku peal ka kõrvitsad, mis ma ka kanadeaiast võtsin. Kanade aeda jäänud kõrvitsatega tegid kanad 1-0. Neil läks niikaua hästi kui kanad ilusti õue said õhtul aga 2 päeva ei lastud siis tegid lõpu peale..

6. Kartul- Sõbranna andis mulle mõne kartuli sordi, et viska maha ja mul polnud head mõtet siis viskasin sodi peenra lõppu. 4-5 kartulit vist panin. Hetkel olen saanud juba ämbritäie kartulit!!! Kartulile ka väga see peenar meeldis. Kartulid ise olid suured ja igasuguse haiguse vabad. Hetkel mul veel üks pesakond võtta siis võibolla panen pildi ka üless.

Mõtlesin, et teen vist sinna ette veel ühe kasti sarnaselt, sest see oli väga edukas projekt. Soovitan kõigil katsetada.

Loodetavasti tuli enamvähem postitust, sest ma tegin seda 5 päeva vähmalt, igakord olid mingid tehnilised jamad. Proovin nüüd oma tehtud asjad blogisse ka üless saada, järgmisena uue küülikute aediku ehitus.

‘Touchstone Gold’ Kuldne peet

Kollase värvuse ja veidi õrnema maitsega peet, mis sobib nii keetmiseks, hautamiseks, küpsetamiseks, marineerimiseks kui ka toorsalatitesse. Sellel peedil on ka head söödavad lehed. Peet on rikas kaaliumi, magneesiumi ja väävli allikas. Samuti sisaldab rauda, joodi, mangaani ja koobaltit. Lisaks palju foolhapet ja bioflavonoide. Säilib pikalt jahedas ja pimedas.

Peedis sisalduv raud ja looduslik suhkur tugevdavad organismi, parandades mälu ja kontsentratsioonivõimet.

Kasulikest vitamiinidest ja mineraalainetest sisaldab peet veel B6- ja C-vitamiini, riboflaviini, mangaani, kaltsiumi, magneesiumi, vaske, fosforit, tiamiini, tsinki ja niatsiini.

Peet kaitseb paljusid elutähtsaid organeid, tugevdab neere, parandab sapipõie ja maksa tööd, takistab neerukivide tekkimist.

Kuigi peet sisaldab ka palju süsivesikuid, on see köögivili siiski madala kalorsusega.

Mina jällegi tellisin oma seemned Inglismaa lehelt realseeds. Selle aastase kuivaga ei tulnud mul peet väga hästi üles. Veel oli mul peenar multšitud adruga, tundub, et see peedile meeldib, kuid samas võis raskendada tärkamist. Hästi tärkas ta aga savimaa peal.

Peeti on suhtlihtne kasvatada, külvad maha, kastad vahetevahel, võtad mõne umbrohu ära ja hakkadki saaki koristama 🙂

Olen esimesed peedid üles võtnud ja täitsa armunud nendesse 😀 Väga lihtne koorida, välimine ümbris tuleb lausa ise maha ja seest tuleb välja imeilus kollane peet valgete viirudega.

Pean tunnistama, et tavaline punane peet mulle väga ei istu. Aga sellel kollasel peedil ei ole väga peedi maitse, vaid on selline kaalikat /naerist meenutav tekstuur, maitse. Tal pole ka nii palju “mulla maitset” Mina riivisin ta salatiks ära ja pistsin kohe ka nahka 😀 Ja ilmselgelt pole mul viitsimist salatit kokku keerata.