Lopsakas sodipeenar

SODIPEENAR

Vabandan, pole suutnud juba ammu midagi siia kirja panna küll liiga palju tegemist ja õhtuti kui oleks nagu vb aega siis meil internet on täiesti kinni kiilunud ja siis nagu kirss tordil see lehekülga ka ei toimi nii nagu peab u 4 päeva läinud, et seda postitust teha…aga jah… kes viitsib seda hala kuulata…

AGA valmistuge pikkkkkkk postitus paljude piltidega….

Sodi peenar on ta sellepärast, et tavainimesed viivad selle komposti. Mina oga otse peenrasse, nagu näete, siis toimib hästi.

Seda peenart hakkasin tegema juba 2019 veebruari kuus, kui lumi korraks oli täitsa kadunud.

Algul ehitasin ühe kastikese maapeale ülejäänud männi laudadest, oli suht lihtne. Alla panin veel papi , et umbrohi läbi ei tuleks . Kasti mõõtmed on u 1m x 7m , et päris suur kastike. Sisse hakkasin vedama küülikuke ülejääke ehk sõnnikut ja heina.

ja 50cm vahega teine kast samade mõõtmetega. Selle kasti ehitus oli plaju keerulilsem, sest tahtisn kasutada meie metsast tulnud männi latte. Need peaks kauem kestma ja olema ka ilusamad äkki… aga kohe selgusid probleemid. Need on kõverad ja väiksed palgid ei seisa üksteise peal…. lõpuks panin vaiadega.

Uuendasin sõstra põõsaid, võtsin vanu oksi vahelt välja

Miks ma sellest räägin on sellepärast, et need oksad läksid enamuses sinna sodi peenrasse. Ema ostis väikse oksapurustaja ja lasi need sealt läbi ja läksid kasti.

Kõige peale vedasin siis ponidest järgi jäänud heina, see hea kuna on vedelenud piisavalt ja kõik seemned on vihmapoolt juba ammu välja uhutud. Mina pole selle heinaga omale umbrohtu küll juurde saanud. Siin siis näha minu külvamine sinna peenrasse. Keskele läks siis kinoa ja äärtesse pidi minema oad.

Tegin heina sisse vaod, need täitsin kanadeaiast toodud mullaga ja selle mulla sisse seemned. Siin peenras polnud üldse mulda ainult sodi, sellepärast ka tähtis mulda panna.

kasti külvasin peeti ja ette tahtsin päevalille mõne seemne panna aga jäi palju järgi siis viskasin lihtsalt lõpuks paki sinna lihtsalt…. võin õelda, et peedile ei meeldi päevalille all kasvada, et järgmisteks aastateks ei soovitaks.
Kasti külvasin siis uba ja kinoad. Kartulit panin ka teisse kasti otsa mõned.

selline nägi välja peenar mingiajapärast… vahepealselseid pilte vist pole…

Seletan, mis siis sellega siin juhtus… Kuida sai nendest peenardest mets…

Juhtus sedasi et tõin kanade aiast mulda, et saaks külvata siia kasti. Aga sügisel viskasin sinna mädaks läinud kõrvitsa ja voila… Peenras tärkas mul 2 kõrvitsat, mis polnud üldse planeeritud. Lisaks see päevalille seemnete pakk, mille viskasin peetide vahele… Mis te arvate? Loomulikult kõik hakkas idanema ja kõik päevalilled tärkasid…

Selle kohapeal muidu haigutas mõtetu muru, sambla segu, ega rohi isegi ei kasvanud. Ja mina oma sodi peeraga suutsin tekitada sellise lopsakuse, see pani isegi mind imestama ja sain ka julgust, et see permakultuuri asi on ikka õige asi ka. Kui ma oleks vedanud sinna tavalist mulda oleks ma pidanud seda 100x kastma, sest ta oleks lihtsalt ära kuivanud. Seda peenart ma ikka alguses ja suvejooksul kui vihma ei sadanud ikka paarkorda kastsin. Arvan, et järgmine aasta enam ei pea, sest siis on sinna juba tekkinud ka korralikku mulda, mitte ainult sodi.

Vahelt ei olnud loomulikult võimalik kõndida, see oli ikka tõsine mets.

Lõppkokkvõte

Olen väga rahul tulemusega, kuigi see oli väga teistsugune tulemus kui olin seda tehes oodanud.

1. Päevalill- Väga palju ilusaid päevalilli nagu mets. Kõrgus oli neil vast 2m kanti. Ettekasvatatud päevalilled õitsesid palju varem kui seemnest pandud aga arvan, et ei tasu vaeva ära ettekasvatada. Taimed on palju ilusamad ja tugevamad kui seemnest tulevad. Korjasin mõne päevalille kübarad enne ära kui tihased kallale jõudisd endale näksimiseks ja seemneks. Tihastele jäi ka piisavalt palju. Kasvatan kindlasti uuesti päevalille sedasi rohkelt.

2. Peet– hästi väikesed kollased peedid on jätkuvalt peenras, sest nad väikesed. Ühesõnaga ei soovita peeti kasvatada päevalille all.

3. Uba– ostsin poest mingi seemne. Seemne sain tagasi aga jäi väga varju ja head oa saaki ei saanud.

4. Kinoa– See aasta ei tahtnud väga valmida. Natuke oli valmis ja ülejäänud nagu toores. Ei jaksanud oodata ja viisin kanadele. Kanad rõõmustasid proteiini külluse üle. Proovin järgmine aasta ikka uuesti. Arvan, et inimtoiduks eesti kliimas ikka keeruline aga väga hea loomadele lisa söödana kasvatada.

5. Kõrvits– Väga rahul ei kasvatanud ette, hakkas ise kasvama. Ja nägin ära, et minu ettekasvatatud pokutatud kõrvitsad jäid palju nõrgemaks kui need seemnest ise hakanud kõrvitsad. Järgmine aasta proovin ainult seemnest maha panna kõrvitsad. Kõrvitsaid sain nendelt kahelt taimelt vist u 5. Osad sõime enne juba ära. Lisaks oli mul sõnniku hunniku peal ka kõrvitsad, mis ma ka kanadeaiast võtsin. Kanade aeda jäänud kõrvitsatega tegid kanad 1-0. Neil läks niikaua hästi kui kanad ilusti õue said õhtul aga 2 päeva ei lastud siis tegid lõpu peale..

6. Kartul- Sõbranna andis mulle mõne kartuli sordi, et viska maha ja mul polnud head mõtet siis viskasin sodi peenra lõppu. 4-5 kartulit vist panin. Hetkel olen saanud juba ämbritäie kartulit!!! Kartulile ka väga see peenar meeldis. Kartulid ise olid suured ja igasuguse haiguse vabad. Hetkel mul veel üks pesakond võtta siis võibolla panen pildi ka üless.

Mõtlesin, et teen vist sinna ette veel ühe kasti sarnaselt, sest see oli väga edukas projekt. Soovitan kõigil katsetada.

Loodetavasti tuli enamvähem postitust, sest ma tegin seda 5 päeva vähmalt, igakord olid mingid tehnilised jamad. Proovin nüüd oma tehtud asjad blogisse ka üless saada, järgmisena uue küülikute aediku ehitus.

Omakasvatatud kinoa toiduks

Esimene postitus sellel teemal Kinoa kasvatamine Hiiumaal ja siis see järgmine jutt Kinoa kasvatus – lõppkokkuvõte.

Jõudsin siis lõpuks oma kinoakokkamise juurde. Pean ütlema, et hirm oli täitsa suur. Eriline kokk ma ka pole, seega ilusaid söögipilte siit ei leia 😀

Minu kinoasaak on see purgitäis. Purk siis 2,7 l vist.

Kanad said ka suht palju, palju läks ka kuivatamisele sõprade poole ja isegi poni sai paar ampsu. Seda on tegelt vähe, aga ma pole kurb, sest see oligi esimene kord ja õppimist oli palju. Ma ju kevadel polnud kindelgi, kas see üldse valmiski saab, sest sellekohast infot polnud eriti leida. Nii et tegelikult olen väga õnnelik, et jõudsin ikka selleni, et sain omakasvatatud kinoad lõpuks süüa ka.

Kuna ta jäi mul suht sodiseks, siis hakkasin teda vees loputama. Kõik, mis pinnale jäi, kallasin ära läbi sõela. Sõelapealne läks jälle kanadele, ehk midagi raisku ei läinud 🙂 Seda tegin umbes miljon korda, aga vesi ei läinud selliseks koledaks seebiseks, nagu olin lugenud. Kusagil kirjanduses soovitatakse kinoa blenderist läbi lasta koos rohke veega. Seda meeles pidades, siis hakkasin käte vahel oma kinoad hõõruma ja voila – vesi läks kohe koledaks.

Nii ma siis hõõrusin ja vahetasin vett, hõõrusin ja vahetasin vett…… umbes miljon ja 1 korda.

Lõpuks sai viitsimine otsa ja vesi jäi ka enamvähem puhas, siis panin kinoa potti. Keemise käigus korjasin ära kõik vahu ja tükikesed, mis peale tekkisid. Keetmise ajal korra maitsesin ja nagu oli ikka viha mekki juures. Vahetasin keetmise vee ka veel ära.

Puhas kinoa potis

Siin mu oma kasvatatud kinoa on, ilusti taldriku peal ja keedetud. Pean tunnistama ikka, et uhke tunne. Maitses teine nagu kinoa ikka, kibedat maitset polnud. Võrreldes Lõuna-Ameerikas kasvatatud kinoaga oli minukasvatatu tunduvalt väiksem.

Minu kasvatatud ja keedetud kinoa taldrikul.

Järgmine päev tegin siis katseks Inglismaalt kaasa ostetud mahedat kinoad. Loputasin ta läbi kahe vee ja läks potti, mingit vahu ära võtmist ka ei toimunud. Seemned olid ilusad, ühtlaselt suured. See on siin kolmevärviline segu.

Mis ma sellest õppisin?

Olen ikka uhke, et sain selle kasvatamisega hakkama ja et ta jõudis mulle lõpuks ka taldrikusse. Jamamist on ikka korralikult temaga, see kasvatamise osa on kõige lihtsam sellejuures, sest taimed on väga vähenõudlikud, aga selleks, et need väiksed seemned söögiks lõpuks saada, nõuab ikka korralikult kannatust. LAISKADEL MITTE KATSETADA! Sellegipoolest katsetan järgmine aasta ka, sest esimene kord oli katse, teisel korral vaatan, kas saan paremini ja rohkem saaki.

Ostsin juba uued seemned ka ära.

Kinoa kasvatus – lõppkokkuvõte

See postitus on küll kaua viibinud, aga püüan selle nüüd teieni tuua. Minu kinoa katsetuse alustamise kohta saab lugeda siit Kinoa kasvatamine Hiiumaal.

Kinoa kasvatamine oli väga lihtne, kuna ta suht vähenõudlik ja põua elab ka hästi üle. Minul oli probleemiks pikali kukkumine liivamaa peal ja mitte arusaamine, millal valmis on, nüüd aga kõigest lähemalt.

Siin on näha, et kevadel harvendasin algset kinoa külvi, tõmmates lihtsalt välja suured taimed teiste vahelt. Siis istutasin ma need teise peenrasse. Siin on ka hästi näha, kui liivane ja kuiv meie maa oli selle põuaga. Istutusaukudesse panin suure peotäie hobusesõnnikut, see hoiab paremini niiskust ja lisaks on ka väetiseks alustavatele taimedele. Minu üllatuseks enamus läksid kasvama, sest ega ma neid väga ei kastnud ka. Ja see suvi oli ikka metsikult kuum. Ma kindlasti istutasin nad natuke hilja ümber, aga kuna see oli ekperiment ja mul oli veel küllaga taimi, siis mul väga vahet polnud. Kui nad aga kõik kasvama läksid, siis panid mühinal mööda taimedest algses peenras, kus nad olid mul liialt tihedasti. See näitab ikka, et vahe taimedel peab olema tõesti 50cm nagu paki peal ütleb!

Vahepealsest kasvamisest mul nagu pilti polegi, aga siin juba väga ilusad pead moodustanud kinoataimi. Siitpeale tegelikult algas üks lõputu ootus, sest pead olid nagu valmis. Aga segadus oli suur, sest ma ei saanud aru, millal nad õitsema hakkasid/pidid. Aga nagu hilisem vaatlus näitas, siis vist siin pildil ta hakkabki õitsema….

Need pildid on tehtud selleks, et näidata, kui suureks ja jämedaks mu longus taimed kasvasid. Tegelikult oleks võinud öelda nende kohta lausa põõsad.

Siin aga siis külvatud algne peenar, kust ma harvenduse käigus taimed võtsin teise peenrasse istutamiseks. Nad on siin väga tihedasti, 5cm vahedega lausa, 50st sentimeetrist on asi väga kaugel, väetasin ma neid korralikult, aga see tihedus ikka ei sobinud neile. Sellel peenral nad ei ajanud külgvõsusid ja kasvasid kiitsakatena. Varred jäid ka väga peeneks võrreldes teise peenra taimedega. Nad tegelikud andsid ka saaki, aga pead jäid ikka väga väikeseks võrreldes teistega. Kindlasti tuleb kinoa istutada 40-50 cm kaugusele üksteisest.

Siin siis hakkasid lehed altpoolt kolletuma juba ja olin täiega õnnes, et nüüd varsti varsti juba valmis… Aga ei kuu oli kindasti veel minna…. Piltidelt olin näinud, et kui valmis, siis peaks ta üleni värvi vahetama ja lehed peaksid ära kukkuma. Minul seda tegelikult ei juhtunudki.

Siin natukene teist värvi värvunud juba.

Siin nad hakkasid juba tublisti õitsema ja nende õiepead hakkasid ära vajuma. Siin tulidki uued probleemid. Sügisel hakkasid nad kummuli vajuma, peade raskuse, vihma ja tuule mõjul.

Siin siis näha see armetu peenar, mis esimesel pildil on. Ümberkukkumine on juba alanud. Püüdsin neid ka toestada, aga see ei õnnestunud. Maapind oli nii liivane, et nad ise ei saanud ennast kinni hoida ja ükski mu tugi polnud piisavalt tugev.

Mu 3aastane tütar tegi selle pildi minust, kui ma esimesed kinoad ära korjasin. Sidusin nad siis kimpudesse väheste lehtedega ja kusagile alla õhu kätte kuivama. Eesti kliima on sügisel liiga niiske, et nad väljas täielikult ära kuivaks.

Siin näha lähemalt, kui ilusaks ta värvus

Aga on ka juba näha väikesi idandeid. See tähendab, et seeme on valmis. Kuna meil sügisel on nii niiske, saab ta juba kobaras kasvama minna.

Siin näeb nii hallitavaid kui idanevaid seemneid.

Kui hõõrusin seda punti, siis tulid seemned lahti küll juba. Minu mäletamistmööda ei julgenud ka siis veel ära korjata kinoad ja varjulisse kohta kuivama viia, ikka ootasin üleni kollaseks minemist. Tegelt ta seda ei teinudki…

Aga mingi aeg korjasin nad ikka ära ja viisin omale tuppa, kus käis soojust ka läbi vahetevahel. Tahtsid pead suht kergesti hallitama minna, kui õhk ei pääsenud ligi. Selleks tuli neid liigutada ja kontrollida, kuivama jäid nad ka ikka väga kauaks, sest kuidagi aega polnud nendega tegeleda.

Lõpuks oli õues vihmavaba päev ja nüpeldasin neid varsi, et seemned välja tuleks. Ma arvan, et pea samamoodi, kui vanasti viljapeks käis. Abilisi ilmus mul selleks ka väga palju. Poni, kes õue peal lahti oli, pani pea ka ilusti sisse ja lasi hea maitsta mu kinoal. Kõik, mis tünnist maha pudenes, korjasid üles suure hoolega kanad.

Kui kinoapeks oli tehtud, siis jäi mul ikka alles seemnete ja sodiga segu. Seda ma siis kallasin ühest anumast teise ehk tuulutasin. Peale seda proovisin suurte aukudega sõelaga ja siis väiksemaga jne…

Lõpuks jäi mul selline kinoasegu. Enne söögiks valmistamist on seda tarvis kindlasti ka vees veel loputada, sest kinoal on kaitseks peal kibe kord. Hobune ja kanakari ei paistnud sellest hoolivat. Ma ei ole veel jõudnud perele sellest süüa teha, aga kui jõuan, annan kindlasti teada.

KOKKUVÕTTEKS

Mina sain pea 3kg kinoad, pooled kinoataimed viisin sõprade juurde kuivama, kuna endale ei mahtunud, nad ei ole vist veel ära puhastanud neid. Kinoad on lihtne kasvatada, talub hästi põuda ja kasvab ka pm puhta liiva sees. Ponile ja kanadele väga maitses. Kui endale ei viitsi kasvatada, siis sulelised kindlasti “ei” ei ütleks sellele. Ise kindlasti ka kasvatan ka järgmine aasta, ostsin juba uue seemne ka, mis talub paremini niiskust.

HEAD VANA AASTA LÕPPU ja loodetavasti jätkame uut veel edukamalt!!!!

Sügisene olukord aias

Üldiselt hetkeolukorrast aias: Ootan kinoa(kinoa kasvatamine) õitsemist/ valmis saamist. Ei tea,kas ilm peab ja ikka saab valmis või mitte, aga lootused on mul kõrgele kruvitud🤩 Sest taimed nüüd aeglaselt värvuvad kollaseks, aga ma ei tea, kas nad peaks õitsema ka… Lugesin seda, et seemned on korjamiseks valmis, kui lehed ka ära kuivavad, selleni tundub ikka veel kõvasti aega olevat. Aga vaatame ja loodame, hoian teid asjade käiguga kursis.Kõrvits hullub, lõikasin otsad ära, muidu oleks terve metsa üle võtnud 😂 Aga üldiselt kõrvitsaid looma hakkas väga hilja.

Suvikõrvits läks ka uuesti hulluks, hakkas meeletult kasvatama. Ühe taime peal 12 väikest kõrvitsat!!! Palavusega lõpetas täitsa õitsemise ära.Porgandid pean vist traktoriga välja tõmbama sügisel… Sest need kasvavad mul niii suureks. Aga pole hullu, lähevad talveks keldrisse, et neist järgmine aasta seemet saada.

Tomat Latah annab kõvasti saaki, aga vihm ajas tomatid kõik lõhki. 5 taime on ja me ei jõua seda tomatite saaki ise ära süüa. Stupice alles nüüd läks punaseks, ja pean ütlema, et selle tomati viljad on palju magusamad.

kartul teistmoodi õitseb ilusti. Ilusad lillad õied seal, sest alla on blue kongo. Mõne selle sordi esindaja võtsin ka üles ja oli väga maitsev! Ja lilla 😅 Ka keetes jäi lillaks, peale vaadates oli nagu ploom 😇
Blue kongo õis

Kuivuse mõjud

Põua vastu aitab ainult vesi. Meil siin Kassaris pole korralikult sadanud juba 4. juulist saadik, täna on 5. august, nüüd tuli natukene vihma lõpuks. Enne seda ei sadanud ka 3 nädalat. Selle kuu jooksul on 2 korda olnud, kus on väike vihmasabin üle käinud, aga see on olnud nii väike, et kastmiseks seda nimeteda ei saa. Küll on Kassaris väikesed vihmasabinad olnud sellised, et naabrid said vihma, aga mitte meie.

Nüüd on hea jälgida, mis taimed saavad ilma kastmiseta hakkama ja mis mitte, sest mul on jalg haige olnud ja pole saanud oma taimi kasta. Enne sedagi kastsin neid minimaalselt.

Tundub, et meie puhta liivamaa peal ei kasva isegi umbrohi enam. Vanaema hakkas ka üles võtma varast kartulit, sest see oli täitsa valmis: varred kuivasid ära. All aga polnud väga miskit head. Tavaliselt 2 suurt kartulit või teine kord palju väikeseid. Ühe vao pealt sai vaevu 10l ämbritäie. Eks ma proovin teda moosima hakata, et mitte enam künda aiamaad ja lasta mul teha. See aga pole lihtne, sest ta on kange hiiu naine, kuigi tema ütleb, et kanged on ainult surnuaias. Nii et ta vast jäärapäine 😀

Siin see suur pikk roheline asjandus on minu kinoa ehk tšiili hanemalts, mis tõesti talub põuda suht hästi. Kõrval on kurgid, mida mu vanaema kastab iga õhtu ja need ikka täitsa lääpas… Kinoa vahel on veel mul hilja pandud natuke türgi uba, ka sellel on lehed suht kortsus. Oa panin sinna vahetäiteks ja uba on väga hea maaparandaja, kuna mügarbakter elab ta juurte küljes. Kinoa on ilusti õitsema hakanud ja saaki saada on lootus suur 😀

Ülevalolevalt pildilt paistab mu läti supihernes ka, mis kuivas ikka täiesti ära, täna käisin seemneid korjamas kaunadest ja täiesti kuivad herned olid sees. Midagi head ka: ei pea ise kuivatamisega vaeva nägema 😀

Siin siis näha kinoa ja vahel uba oma krussis lehtedega.

Tomatid, mis mul aiamaal kasvavad, kannatasid ka väga selle kuivaga. Suur vahe on tomatitel, mis mul potis vastu maja ja aiamaa omadel. Aiamaa omad jäävad hästi väikeseks, aga maitse on ikka hea. Aga veepuudusest vajusid küll täiesti longu. Aga tomatisaak on ikka suht korralik.

Tomatid on ikka suured vee joojad ka. Siin on näha, kuis lehed longu on tõmmanud.

Siin siis näha ka olukorda natukene. Mu tihe porgand vajus ka longu kõige kuumemal ajal, kuid suutis jälle roheliseks minna.

Kuhilpeenar

Nagu näha pildilt, siis maasikataimed andsid alla selle suure kuivaga, lehtkapsas aga suutis ellu jääda, lihtsalt kapsausside rünnak on hetkel meeletu nende peal. Tomat on allpool ja tal polnud väga hullu. Suvikõrvits vajus ainult natuke longu lõpuks, aga üldiselt pidas väga vapralt vastu kuivale.

Ma lõpuks leotasin ka seda peenart voolikust, sest muidu oleks kõik ära kõrbenud.

Hetkeolukord aias

näitan kus, kuidas miski kasvab.

Tervist!

Vahepeal meil ikka natukene sadas ka. Nii, et maapind oli 0,4 cm sügavuselt niiske. Isegi muru pole uuesti kasvama hakanud. Eks me oota siin kannatlikult edasi…

Aga ma näitan siis, kuidas mu aias hetkel kõik kasvab. Pildid on tehtud 13.06.18.

Kõrvitsad.

Loe nende istutamise kohta SIIT.

Kõrvitsad kasvavad mühinal. Varsti vist on oodata esimesi õisi 🙂 Need on siis need sitapatarei omad.

Siin aga on need kõrvitsad, mis ma kanade aeda istutasin. Need kasvasid ka mühinal. Üks oli juba õitsema hakkamas, kui ma paar päeva tagasi avastasin, et see oli esimese lehe lähedalt ära murdunud 😦 Järgi jäi ainult üks leht, vaatab, kas hakkab edasi kasvama. Aga teine kasvab ilusti. Neid kõrvitsaid ma ei kasta, nad saavad ise ilusasti hakkama.

2. Kuhilpeenar 1 ja kuhilpeenar 2 – kasvavad siin hetkel: salvei, tomatid, maasikad, lehtkapsad, suvikõrvits. Siia olen pannud läbisegi kõike, mis mul kuskilt üle.

Siin kasvavad kõik asjad ikka üllatavalt hästi, sest esimene aasta ei toimi see peenar veel hästi, sest puit alles hakkab lagunema ja lagunemisprotsesside käigus tarbitakse palju lämmastikku- seda ka taimedel vaja.

Siin mul ka tomat mille paar päeva tagasi istutasin küljepeale, kastnud olen ainult istutamise ajal.

See krobeliste lehtedega on lehtkapsas (ing k. KALE). Hetkel väga populaarne taim, mida annab igale poole panna ja mis on ka väga tervislik. Ta on pigem püsik ja talub ka kuni 15 kraadist külma, siis peaks ka veel saaki saama.
3. Minu esimene pookimine.

See pookimine kahjuks ei õnnestunud, pooke oks pole kasvama hakanud. Kasvab vähemalt pooke aluski. Sellele saab kevadel uuesti pookida.

4. Tomatid

Need kasvavad jõudsalt, enamus veel õitseb, aga kahel tomatil on juba peal ka pisikesed tomatid 🙂 Tomatite alla olen siis istutanud ka basiilikut.

5. Aiamaa – kasvab siin mul kollane porgand, kuldne peet, kääbushernes, läti supihernes, sibul küüslauk, 3 erinevat kurki, kinoa, kressid, peiulilled, nuikapsas ja kartul.

ühe sibula on mu väike abiline välja tõmmanud.

Üldine vaade, peenravahe multšitud puukoorte ja heinaga.

Suvekõrvitsad- täna oli juba esimene õis lahti.

Aiamaa tomatid õitsevad ilusti, ümber panin neile veel hobusesõnnikut.

Kurgid ma istutasin ja kohe ei pannud katteloori peale. Ei tea millest, aga nad jäid natukene kiduma mul. Osad taimed on ikka veel kollased, aga teised on juba ilusama värvuse omandanud. Proovin ka magneesiumi neile lisaks anda, internetist lugesin, et see peaks ka aitama.

Suvikõrvits on ka väga ilus ja kasvab jõudsalt. Täna oli ka esimene õis lahti.

Peedi ja porgandi read on küll väga lünklikuks jäenud. See on osaliselt kuivuse süül ja tundub, et nende seemnetel oli raske läbi adru murda.

Kinoa kasvatamine Hiiumaal

kuidas kasvatada kinoad eestis ja kas sellest ka midagi välja tuleb.

See aasta proovin siis kasvatada ka natuke kinoad. Mina ei ole kuulnud, et naabritest või tuttavatest oleks seda keegi kasvatanud ja internetis selle kasvatamisest kah väga miskit pole. Alustuseks siis natuke üldiselt.

Kinoa päritolu

Kinoa ehk tšiili hanemalts (ingl k quinoa) on üks inimkonna vanimaid kultuurtaimi. Kinoat kasvatati Lõuna-Ameerikas juba kuus tuhat aastat tagasi. Sealsete pärismaalaste jaoks oli see kartuli ja maisi kõrval üks põhitoiduaineid. Inkade jaoks oli kinoa püha taim, kandes nime “seemnete ema”. Oma jõudu ja vastupidavust andvate omaduste tõttu kutsuti teda ka “asteekide kullaks”. Peedi ja spinatiga ühte perekonda kuuluva kinoa seemned on hirsist veidi suuremad ja nende maitse meenutab pähklit. Olenevalt sordist võivad seemned olla kas kollakasvalged, roosad, oranžid, punakad või mustad. Kinoal on kõrge valgu- ja lüsiinisisaldus. Enamiku teraviljadega võrreldes on kinoa tunduvalt valgurikkam. Ta sisaldab kõiki kaheksat aminohapet, mis on taimemaailmas väga haruldane. Need aminohapped on väärtuslikumad ja paremini tasakaalustatud eelkõige tänu suurele lüsiini, metioniini ja tsüsteiinisisaldusele. Kinoa on suurepärane magneesiumi, raua ja kaltsiumiallikas (magneesium ja kaltsium suhtes 3:1). Samuti sisaldab vaske, tsinki ja fosforit ning parajas koguses B2 ja E-vitamiine.

Allikas Telegram. Siit saab ka lugeda kinoa populaarsuse varjupoolest.

Kasvutingimused

Kinoa on tuntud oma hea kohanemisvõime ja vastupidavuse poolest äärmuslikes kliimatingimustes. Olenevalt sordist või ökotüübist võib kinoa kasvada erinevates kliimavööndites, mis rõhub tänapäeva kliimamuutuste probleemi arvestades kinoa olulisusele alternatiivse põllukultuurina.

Valdavale osale põllumajanduskultuuridest sobivad kõige paremini nõrgalt happelised kuni neutraalsed mullad, mille pH jääb vahemikku 5,6–7,2. Kinoa seevastu võib kasvada erinevat tüüpi muldadel, sealhulgas ka happelistel ja leeliselistel muldadel. Tänu mükoriisse sümbioosi olemasolule, mis aitab taimel omandada maksimaalses koguses toitaineid, sobivad kinoa kasvatamiseks nii liiv-, saviliiv-, liivsavi- kui ka savimullad, mille pH jääb vahemikku 4,8–9,5.

Kinoa taim talub põuda peamiselt tänu oma kudede elastsusele ja madalale osmoossusele. Põudade üleelamisele aitavad kaasa ka kinoa sügavate ja tihedate juurte erakordsed füsioloogilised omadused, mis viivad vee efektiivsema kasutuseni. Mitmete uuringute läbiviimisel on jõutud teadmiseni, et teatud kinoa sordid toodavad vegetatiivses faasis lehe pinnale põuaga toimetulemiseks kaltsiumoksalaati täis näärmeid, aitavad luua kunstlikult niisket kihti taime lehtedel paiknevate õhulõhede lähedale. Vastupidiselt põuale võivad taimele hoopis saatuslikuks saada üleujutused, mis tekitavad juuremädanikku.

Kinoa taime puhul kõige sagedamini esineva haiguse – ebajahukaste – tõrjeks võib sobida looduslik põldosja ekstrakt.

Allikas Bakalaurusetöö – KINOA KASVATAMISE POTENTSIAAL JA TASUVUS EESTI PÕLLUMAJANDUSE MITMEKESISTAMISEL. Liis Kakk

Kõige selle info põhjal tundub, et Eestis saaks seda edukalt kasvatada ja oleks ka majanduslikult tasuv.

Mina siis proovin ka oma lapikese peal. Ma olen tegelikult selle postituse tegemist edasi lükanud, sest oleks vaja istutada mõni taim maha, aga nii kuiv on olnud. Siin Kassari saarel pole julgelt juba 3 nädalat tilkagi vihma tulnud ja temperatuurid on olnud ebamaiselt kõrged, nii et mina – külmavares – käisin 29. mail ujumas.

Külvamine.

Ostsin ma ühe paki seemneid http://www.seemned.ee ja teise inglismaalt SIIT.

Panin ma seemnest kinoa maha juba 7 mail. Seda tegin kahes osas, sest ei suutnud otsustada, kui palju ja kuhu panna. Naljakas on see, et vahe on 2 päeva vast, aga hiljem pandu tuli tunduvalt kiiremini ja ilusamini üles.

Kõige suurem oht kinoale väiksena on rohimine. Ta on ju täpselt samasugune kui hanemalts. Käsi on harjunud seda välja tõmbama. ~~Väike vahe on siiski olemas, vähemalt hetkel on kinoa vars kergelt punakas, aga hanemalts ühtlaselt roheline.~~ Nüüd aga vaatasin, et mõlemad on suuremaks kasvades ühtlaselt rohelised.

Aga siin väike äraarvamis mäng. Milline on kinoa ? Milline aga harilik hanemalts? Siin pildil on tegelikult lausa 2 kinoa taime.

Siin on näha mu väike peenar, kus välimises ääres kasvab kinoa, seespoole on istutatud 3 sorti kurki koos kressiga. Panin kinoa kurgiga kokku, kuna üks on pikk ja kõrge ning teine roniv, suurte lehtedega. Pean neid hakkama harvendama, aga ei raatsi – nii ilusad suured taimed on. Üldiselt leidsin vähe infot selle kohta, mida kinoaga koos kasvatada.

Nüüd olen märganud, et mingid asjandused teevad liiga mu kinoa taimedele. Osad lehed on nagu tõmmatud veest tühjaks ja ära kortsutatud. Teistel lehtedel valged laigud. Vaatame kui hulluks läheb. Proovin vist põldosja tõmmist teha ja natuke pritsida neid. Vaatasin, et tavalisel maltsal põllupeal sama viga, nüüd ei tea, kas põllu peale jätta malts nendele tegelastele söömiseks või püüda ära võtta, sest siis võib liiga palju tegelasi tekkida.

Ma külvasin teda ka sisse, et vaadata, kas on vahet. Hetkel tundub, et õue külvatud on palju jõulisem, võrreldes poti omaga.

Siin mu tuppakülvatud kinoa taimed.

Siin saate näha, et istutasin toas ettekasvatatud taimed ka põllu peale maha. Väga lidrud on, sellepärast panin nad ka kahekaupa.

Hetkel kasvavad hästi, alla panin ma neile hobusesõnnikut ka natukene, aga muidu pole poputanud. Õige test saabub sügisel. Siis annan teada, kas ma saaki ka sain ja kas ma soovitan seda kasvatada. Väidetavalt 10 taimest saab juba 500g seemneid. Selle hind poes on 6.78€ Selle järgi tundub küll tasuv, aga vaatame siis…