Kartul- teistmoodi

Meil on olemas ka aiamaa, mis on küntud ja sinna on maha pandud kartul- väga tradititsiooniline. Aiamaal ma kaks vagu multsisin ära heinaga, et tõestada oma pereliikmetele, et see ikka toimib, kui toimib 😀

Aga mina käisin vanatädi käest toomas kahte sorti kartulit, millest olin palju lugenud ja olin väga elevil, et saaks neid kasvatada. Need on ka pärandsordid, ehk keegi täpselt ei teagi, millal neid Eestis kasvatama hakati. Väidetavalt pidavat ‘väike verev’  olema juba eesti põldudel aastast 1875. Seda püütakse ka säilitada nüüd.

Need sordid on siis:

blue congo

Blue Congo` – lilla sisuga gurmeekartul, väga tervislik, kuna sisaldab palju antioksüdante. Mittelagunev, kuid mure. Sobib hästi värviliste toitude valmistamiseks. Populaarne sini-must-valgete suupistete koostisosa.

Väike verev´ – vana ja kuulus heamaitseline sort, kasvatatud on seda eelkõige just Lõuna-Eestis.

Ja siis vanatädi andis ka seda kartulit, et pidi väga võimsalt suur olema ja varane, siin kirjelduses aga, et hiline eks me näe kummal õigus on.

Laura´ – hiline, piklik, sile, punasekooreline, atraktiivse tumekollase sisuga mittelagunev kartul, sobib ka friikartuliks ja praadimiseks, sobib talvekartuliks, heades säilitustingimustes on säilinud kuni järgmise sügiseni.

Kõige õnnelikum olen väikese vereva kartuli pärast, sest seda on internetiavarustest pea võimatu saada, teine sort mida tahtsin, aga ei leidnud, oli ‘Jõgeva kollane’ see on samuti vana hea sort.

Kartulipeenar

Mul oli plaan kohe neid sorte mitte põllumaale panna, vaid tahtsin katsetada mittekaevatavat varianti, mille kohta olen palju lugenud.

Tegin oma peenrad suhteliselt lauda juurde, et need kellelegi ette ei jääks- tervitused emale! Sealpool pidavat pinnas ka natuke parem olema, eks me näe.

img_6862

Valisin välja selle koha. See on minu kahe ploomipuu vahel olev raskestiniidetav koht , sest seal vahel on ka vana sarapuu küngas. Ja teisel pool kohe hobuse aed. Ta tuli ka kontrollima asja kohe 🙂

img_6863

Tegutsesin siis järgnevalt:

  • katsin peenra pinna ajalehtedega
  • kastsin ajalehed märjaks
  • vedasin peale mulla kanade aiast
  • panin peale kartulid
  • tassisin veel mulda peale
  • multsisin värske rohuga (mille naaber mulle lahkelt tõi)  🙂

Siia panin siis ‘Laura’ ja lõppu *blue congo’. Siis aga avastasin, et mul kartulit veel palju järgi.

Vaatasin-otsisin uue peenra jaoks kohta.Tegin selle siis siia, ploomi ja alles istutatud pirni vahele.

Siia aga ei viitsinud mulda tuua ja tõin heina ja sõnniku segu kanade laudast. Hein alla, kartul peale, ja uuesti heina segu peale. Lihtne. Siis aga vaatasin, et ikka on veel järgi kartulit….

Otsisin ja vaatasin…. tegin selle pirnist lauda poole ehk kartuli peenrad moodustavad mul U kuju. Nüüd juba olin veel laisem ja panin kartulid otse märjaks kastetud paberi peale ja peale heina/sõnniku segu. Ja lõpuks oligi mul seeme otsas :D…jeee…

img_6894

Selline on hetke lõpptulemus- C kuju. Kuivanud puud lohistasin ka mõnedessse äärtesse, et siis on kergem hooldada ja saab lihtsamini sodi peale panna. Sellele peenrale tuleb kartuli kasvades pidevalt heinamultši lisaks peale panna.

img_6896

Loodetavasti siis sügisel näeme, milline nendest kõigerohkem saaki annab. Selle peenra tegemine on ikka väga lihtne, kõige raskem asi oli koha valimine. Ja väikene võitlus saab olema ka nende ↓ kahejalgsete pättidega.

img_6892

kasutatud kirjandus:

http://www.rebasetalu.ee/index.php/kartul-5/kartulisordid

Kokkuvõte

See aasta polnud väga hea aasta selle ekperimendi jaoks kuna oli väga kuiv. Kartul tuli hilja üles ja ei andnud pm saaki. Sügisel olin pettunud ja jätsin sinna maha kõik sama moodi. Järgmisel kevadel aga avastasin üllatusena, et kõik kartulid kasvasid hästi. Sügisel sain juba mitu ämbritäit katuleid siit peenrast. Kõige suuremad olid ‘Laura` kartulid. Need olid lausa sarapuu kännu vahle ennast surunud.
Sedasi saab kindlasti kasvatada aga ei tohi olla meeletult kuiv ja multsi kiht peaks paksem olema.

Üle aasta kasvanud kartul

Siin siis näha ‘sodi peenrasse’ kevadel visatud kartul. Väga hea on üless võtta kartulit, koorid ainult heina kihi pealt ära ja on kogu mugul ilusti näha. Ilusad suured puhtad kartulid oli. Oleks pidanud heina vahepeal juurde panema peale. Pealmised kartulid on valgust saanud ja roheliseks läinud. Väga rahul saagiga. Ja vaeva ka pm ei näinud. Väike võimalus on, et sordiks ‘ Aariel’.

Suured ilusad mugulad.

2020

Panin 2 ploomi vahele samasse kohta maha kartuli ‘Maret’. Umbrohud jäid alla, peale panin lihtsalt ponide järgi jäänud heina. Sinna peale kartuli ja kõige peale veel heina. peale tõin natuke põhku veel .

Maret- põhus 😅

Vaatame kuidas see aasta reageerib heina kasvatuses kartul.

Kõrvitsa eksperiment

Meie majapidamises pole kunagi kõrvitsat kasvatatud, ainult suvikõrvitsat, kuna minu vanaema arvas, et pole piisavalt viljakat maad või on tigude populatsioon liialt suur olnud.

See aasta ma aga otsustasi, et tahaks ikka proovida seda asja. Nii ma netist ostsisin kõrvitsa seemneid ja suutsin leida pärandsordi muscade de provence.

Ma külvasin aprilli keskel 6 seemet maha ja oh imet – kõik läksid kasvama!

Istutamiskohtadeks oli mul aga plaan olemas. Osad istutan ma kanade aeda ja osad sõnnikuhunnikusse.

Kanade aed

Siin on siis näha see huvitav hunnik kanade aias. Ma tegin selle kuhilpeenra stiilis ehk siis

* kaevasin augu

*täitsin väga mädanenud puusodiga

* panin uuesti sama mulla peale

*tassisin peale heina

*istutasin 2 taime

*tõin mõne suurema puunoti, et kanad siblima ei hakkaks

*panin peale puuri, et kanad ära ei sööks mu taimi


Vaatame siis, mis nendest taimedest saab. Ma loodan, et kui nad piisavalt suured on, aiis kanad jätavad nad rahule. Päev tagasi kui vaatasin, oli küll ühte taime natuke maitstud kanade poolt. Kanade aias putukate probleemi küll ei tohiks olla 😃

Sõnnikupatarei

Paari päeva pärast tegin valmis sõnnikuhunnikusse kõrvitsate koha. See oli tunduvalt aeganõudvam.img_6876 Eelnevalt pidin eemaldama palju kõrvenõgest ja naati, mis seal hoogsalt kasvas.

  • tõin laudast välja värsket kanade sõnnikut, mille laotasin ümber vana sõnnikuhunniku. Teatavasti värske kanasõnnik on nii vänge, et kõrvetab taimed ära- sellele ma loodan.
  • siis tõin keskele natuke mulda ja hobusesõnnikut
  • istutasin 3 taime
  • panin kahele neist pudelid pähe- soojuse hoidmiseks ja tigude kaitseks.
  • lisaks panin taimede ümber veel munakooretükke- teod ei pidavat üle nende tulema

img_6875.jpg
hunnik

See sõnnikuhunnik muidugi asub hobuse aias ka veel ja seda ma ei mõelnud, et tema seal miskit korraldama hakkab 😀 Arvasin ikka, et teod kõige suurem oht ja kanad järgmine. Vaatame, kas jäetakse need taimed ka mul ellu või mitte.

img_6880
hobuse hävitustööga ei arvestanud.