Nägin juba enne sisseastumist Hiiumaa ametikooli, et linnaedniku erialas tuleb ka permakultuuri tunde, see aitaski teha mul lõpliku otsuse.
Tuli ka see oodatud päev, kus terve päev tegelesime permakultuuriga. Hommukul tegi Lylian meile sissejuhatuse ja õpetajaks oli Jaanus Välja, kellele kuulub Kalda talu, kus ta tegeleb permakultuuriga. Lisaks on mees olnud Eesti Rohelise Liikumise tegevjuht ja projektide koordinaator, MTÜ Mondo õiglase kaubanduse valdkonnajuht ja alates aastast 2003 Arengukoostöö Ümarlaua õiglase kaubanduse töörühma juht. Tunni alustuseks ta rääkis natukene permakultuurist üldiselt ja siis mõningaid asju, mida teeb ja kasutab oma talus. Minu jaoks oli enamus ikkagi juba teada värk, aga hea oli ikka kuulata, et mõni teine inimene veel seda teeb ja ka pooldab seda. Vahetevahel on mul küll tunne, et olen ainus hull , vanaema mul alati veendunult noogutab selle peale 😀
Alustasime sellest, et tegime Suuremõisa lossile ringi peale, et koguda kokku “sodi” ehk orgaanilist materjali, mida kellelgi teisel vaja ei ole. Leidsime siis pehkinud puunotte, pehkinud palke, puulehti (juba kottidesse pandult), riisusime niidet. Selle kõik toimetasime ise platsile, kus hakkasime peenart rajama. Sinna kohale oli juba toodud sõnnikut, pappi, oksi ja pilliroogu. Permakultuuri mõte ongi see, et sa kasutad neid asju, mis sul on läheduses ja saadaval.
Alustasime siis papi laiali panemisest, veendusime, et ei jääks vahesid, kust saaks rohi läbi tulla.
Siis panime papi peale pehkinud puunotte.
Puunottide peale panime lehed. Lehtede peale läks sõnnik ja peale niidus ja jälle lehed.
Lehtede ja niiduse peale laotasime korralikult lehmasõnniku.
Kõige pealmiseks läheb siis mingi kate, mis hoiab valguse eemal, et kõrvalised seemned ei saaks idanema hakata. Meil oli saadaval pilliroog. Jaanus ütles, et pole kunagi sellega katnud, aga vaatame siis. Üks paremaid asju on põhk, mida meil oli ainult 1 väike pakk.
Katsime pillirooga, aga kartsime, et tuul viib selle kohe minema, siis Jaanus arvas, et teeme peale pulgad ja kinnitame vaiadega, et pilliroog minema ei lendaks.
Pulkasid peale paneme siin ja proovime need ka kinnitada okstest vaiadega.
Selle 26 m tegemisel oli meid u 20 inimest ja aega kulus umbes 5 tundi. Seda peenart on ka võimalik täitsa oma silmaga kaeda ka. See asub Suuremõisa kortermajade juures, kirikupoolses otsas. Kes kohta teab, leiab üles, see paistab kaugelt silma 😀
Oli lahe teha ka kooliaias permakultuuri ja näha, et see nii paljudele ka meeldis. Siis järelikult teeme ikka õiget asja.
Aga üldiselt kasutada võib kõiki asju, mis just teil kodus olemas on hetkel. See peenar siis oli pigem lasanje tüüpi, seda saab veel näha SIIN
Ja kes tahab ikka teda, mis permakultuur on siis SIIN.
*mõningad pildid võetud La18 pildipangast.
hiiupermakultuur.wordpress.com 