Räägin lähemalt natuke erialast ja eksamist.
Nüüd saan ametlikult väita, et olen ka lõpuks aednik 😀 Kas paber just ühest inimesest aedniku teeb, see on muidugi vaieldav 😀 Aga mõtlesin, et kirjutan sellest kardetust eksamist ka natuke lähemalt, järgmistel ja tulevastel linnaaednikel äkki lihtsam ja ei karda nii palju. Hakkan algusest pihta.
Linnaaednikuna omandad Sa kõik aedniku kutseoskused, aga lisaks õpid aeda või haljasala rajama ja hooldama linnatingimustes. Urbanistliku keskkonna juurde kuuluvad konteiner-ja katusehaljastus, vertikaalhaljastus, kogukonnaaianduse eestvedamine ning teadmised erinevate sotsiaalasutuste juurde sobivatest aedadest. Kui oled linnaaednik, siis on Sinu töös olulisel kohal inimeste kaasamine, olgu tegemist kas lasteaialaste või eakatega, sest linnaaedu rajatakse ja hooldatakse kõige paremini koostöös.
Ainuke linnaianduse eriala õpetav kool on Hiiumaa Ametikool. Õpe kestab 2a ja kursusejuhendajaks on Lylian Meister, kes on nagu huntkriimsilm oma 9 ametiga. “Meie maas ” on Lylianist kirjutatud artikkel
Harri Rinne
Lisaks on tal isiklik lehekülg veel vikipeedias. Siin ka loetletud üles tema lugematud näitused ja tunnustused.
Inimesena ta väga tore ja südamlik inimene, kes on kindlasti kunstiinimene, sealjuures teades väga palju aiandusest ja taimede hingeelust. Vahepeal võib ta mõne väikese asja ka unustada aga see pole imestada kui tal on korraga tegemisel nii palju erinevaid asju. Ta püüab tuua siia väiksele Hiiumaale kokku oma ala tegijaid ja nende loengud on väga harivad ja huvitavad kuulata. See on väga tore, et ta tahab panustada Hiiumaale ja on olnud au tema juhendamise all õppida. Kindlasti on ta Hiiumaa ametikoolile suur väärtus ja loodan, et teda ka vastavalt hoitakse.
Põhi õpetajatest on muidugi veel Lui Remmelg, kes annab köögiviljandust ja pomoloogiat. Tema saksaliku käe all hakkavad peenrad lõpuks otse jooksma ! Saksa aiandus on väga sirgjooneline ja täpne. Vahepeal tulevad küll kirumis mõtted peale kui istututad põllutäie istikuid 0,5cm täpsusega aga see on vajalik oskus. Lui on väga rahulik ja tema kunagi häält ei tõsta AGA kui ta ütleb juba oi oi ja kergitab kulme, siis sa tead, et said katastrofilise veaga hakkama ja tunned piinlikust.
Taavi Tuulik on kooli isiklik ensöklopeedia, kui keegi ei suuda mingit taime tuvastada, siis Taavi kindlasti suudab. Tal on väga väga palju teadmisi, tasub neid hinnata kui temaga kokku puutub. Loodame teda ka kindlasti koolis veel näha.
Kristiina Hellström on Rootsi Põllumajandusülikooli doktorikraadiga maastikuarhitekt, kes figureerib kooliaia kujunduses ja pargis. Tema andis meile aiakujundust. Tal on ka ilmunud raamat ‘ Minu Hiiumaa aed‘, kus ta näitab ja räägib natukene kõigest, mis oma aias toimub. Tema on suur elurikkuse ja keskkonnasõbralikuse toetaja.
Õpe on koolis 1 kord kuus 4 päeva järjest. Väga soovituslik on koguaeg kohal käia, muidu jääb paljust ilma. Peale igat sessi on vaja kirjutada sessiaruanne. See on siis selline ära jutustus, mis ja kus ja kuidas tehti. Ei ole midagi kontimurdvat ja ise on pärast ka hea lugeda.
Praktika
Kutsekoolides on suur rõhk praktikal. Seda soovitan tegema hakata nii pea kui võimalik, mitte jätta kõike kevadesse, sest kevad on liiga kiire aeg oma aias. Kui varakult pihta hakata ei ole see praktika vägai suur koormus. Enne praktikale asumist tuleb muidugi lepingud ja paberid õigesti vormistada. Selleks on koolil olemas inimene, kes vastab ja organiseerib kõik paberid. Temale võib julgesti kirjutada kui miskit on probleemiks.
Portfoolio
4 taseme aednik peab olema omandanud need kompetentsid:
Tegevusnäitajad:
1. teab ja tunneb taimede anatoomiat, füsioloogiat ja süstemaatikat, enamlevinud umbrohtude, haiguste ja kahjurite liigitusi, taimekaitse aluseid nii tava- kui mahetootmises;
2. järgib head aiandustava ja aedniku eetikat;
3. teab taimede ladinakeelseid nimetusi liigi tasandil (vt. lisa 1 „Taimmaterjali nimekiri“);
4. järgib aiakultuuride agrotehnoloogiat;
5. lähtub oma tegevuses ettevõtte eesmärkidest ja huvidest;
6. annab ratsionaalseid hinnanguid, võtab vastu asjakohaseid otsuseid ja vastutab nende täitmise eest; analüüsib tagasisidet oma tööosa piires;
7. suhtleb klientide, kolleegide ja järelevalveasutustega; on avatud koostööle, osaleb meeskonnatöös, jagab teistega vajalikku informatsiooni, tegutseb parima tulemuse nimel;
8. juhendab ja juhib kaastöötajaid;
9. hoiab end kursis valdkonna arengutega; on avatud uute töövõtete ja meetodite omandamisele;
10. jälgib ja hoiab kvaliteeti ning töötab efektiivselt;
11. järgib keskkonna- ja tööohutusenõudeid ning jälgib nende täitmist oma vastutusalas;
12. kasutab arvutit vastavalt Digipädevuste enesehindamise skaala (lisa 2) tasemele “Iseseisev kasutaja”
Selle tõestamiseks on vaja koostada portfoolio. Minu portfoolio on SIIN. Kutsekoda arvas see aasta, et see formaat oli liiga laiali valguv, et nemad eelistaks rohkem konkreetsust – midagi tabeli stiilis, et oleks lihtsam kontrollida, et kõik õpilased on kompetentsid täitnud. Järgmine aasta vb võetakse üle Räpinas olev portfoolio formaat.
Eksam
Koosneb 4st osast: taimetundmine ja 3 erinevat praktilist tööd. Kõige esimesena võeti ette taimetundmine.
Taimetundmine
Kutsekoja leheküljel on taimenimekiri ( alla poole kerida). See nimekiri tuleb põhimõtteliselt selgeks saada, nii eesti kui ladina keeles. See tundub algul olevat ikka väga hirmutav ülesanne aga tegelikult asi pole nii hull kui paistab. Minu soovitus oleks kohe hakata vaikselt õppima ladina keelseid nimesid ,näiteks alustada köögiviljadest. See nimekiri on omaette ##### , sest seda muudetakse pea iga aasta, seal on kirjavead sees – selleskonkreetses nimekirjas on teelehe ja magesõstra ladina keelne nimi täiesti vale! Välja jäetakse ja sisse pannakse täiesti suvaliselt taimi Nt 4 taseme aednik ei pea tundma harilikku sarapuud aga 4 sorti enelad on – MUST ( peab). Meie oma õpetaja Taavi Tuulik on saatnud neile parandus ettepanekuid ja viise kuidas seda teha aga pm pole teda kuulda võetud. Tegelikult on asi natukene paranenud, sest võrreldes üleelmise aasta nimekirjaga, kus oli sees 10 pluss viga suutsime see aasta ainult 2 suurt viga leida aga Taavi ei vaadanud üle ka nimekirja nii, et seal võib tunduvalt rohkem neid olla.
Eksamil oli meile lauapeale valmispandud 9 taime. Välja pidi kirjutama eestikeelse ja ladina keelse nime. Minul ei tulnud meelde 2 ladinakeelset nime ja automaatselt kirjutasin aed hortensia aga oli tegelt oli puishortensia Hydrangea arborescens. Eksamil peab ära tundma kõik taimed. Kuna mina kirjutasin valesti ühe taime, siis küsiti suuliselt juurde üks taim. Ma läksin nii pabinasse, et ei suutnud kohe ütlelda isegi lihtsat aedõunapuud malus domestica.
Ladinakeelsete nimede seostamine õige taimega on tähtis aga kas just peab kontrollima, et kõike peab perfektselt kirjutada oskama, see iseasi. Mina teeks taimetundmise testi vormis. Taimed on ees, pead ära tundma ja paberilt vastava ladinakeelse nime leidma. Meie 8 tegija hulgas oli 2 inimest, kes tegid selle ilma ühegi veata aga kõik saime.
Praktiline
Järgmised 3 olid praktilised tööd- külvamine, pistikute tegemine ja kastitäitmine istutamisega. Kõik need asjad on tegelt ju lihtsad aga eksamil hinnatakse: täpsust, korrektsust, kiirust, efektiivsust, õigeid töövõtteid ja ohutust. Eksamil vaja näidata, et suudad teha asju minimaalsete liigutustega, sest iga liigutus maksab.
Külvamisel oli meid kõiki segadusse ajav sõna põiki. Kirjas oli, et külva põiki peenart. 8 inimesest 4 tegi risti ja 4 siis nn pikki peenart vaod. Minu aju lülitus välja ja lihtsalt mõtlesin, et risti pole ei ju siis peab olema teist pidi. Eksami komisioon ei lugenud valeks mitte kellegil miskit, sest EÕS annab vastuseks
1. ‹prep› [part] (viltuse, teat. nurga all liikumise v. paiknemisega ühenduses). Nägime põiki teed seisvat vankrit. Vool kandis üle jõe ujujat põiki jõge allapoole. Paat pöördus põiki lainet, laineid. Klošš-seelik lõigatakse põiki riiet.
2. ‹adv› mingi suuna v. normaalasendi suhtes umbes 45-kraadise nurga all, viltu, diagonaalselt, põigiti; risti. Sammusime põiki üle väljaku.
Ehk oleks pidanud tegema 45c nurga all.
Järgmine ülesanne oli pist okste tegemine. Eksamil anti meile lavedli oksad, mille pidime ettevalmistama. Kõigi näpud jäid ellu ja saime tehtud. Selle ülesande juures oli küll tunda käte värisemist.
Viimaseks ülesandeks oli linnaaianduslik kastide täitmine ja kujundamine. Meil olid etteantud 140x80x24cm põhjata kastid. Nendesse oli vaja kärutada pinnas, valikus oli tuhk, turvas, liiv, kompostmuld ja pinnas. Lisaks oli vaja valida taimed, mis kasti läksid.
Kõik me tegime ülesanded minimaalsete vigadega, viimane ülesanne oli suht füüsiline pidime ettevalmistama, täitma ja istutama kastid, mis olid põhjata. Etteantud aeg oli 30min. Selle aja lõppedes olid esimestel alles kastid täidetud ja meile anti 15 min juurde, 45 min said kõik omad kastid tehtud ja kellegil jälle suuri vigu polnud.
Pärast seda ütleldi, et kõik läbisid kutseeksami edukalt ja palju õnne. Siis hakati lahkama vigasid, mis olime teinud, need olid ikka suht väikesed.
Pinge langus oli muidugi kõigil suur ja peavalu tuli pingelangusest pea kõigil.
Mõned pildid koolist kui me sarnaseid asju teeme.
Mõni pillt ka eksami päevast, mille tegi Jane Üksik kooli nimel.
Ise ma tegelikul enne seda mõtlesin, et lähen Hiiumaa ametikooli õppima maastikuehitajaks aga siis tuli see eriala ja vaatasin, et seal ikka väga huvitavaid asju, mis mulle väga sobivad. Näiteks: Maheaiandus ja permakultuur linnakeskonnas- ideaalne. See, et selle nimi on linnaaiandus, ei tohiks teid heidutada, kuna ma ka ei ela linnas, aga pigem võib-olla viitab konteineraiandusele ja piiratud kasvukohas maksimumi võtmisele.
hiiupermakultuur.wordpress.com 