Õppida, õppida, õppida!

Mõningad vast teavad, et lõpetasin linnaaianduse eriala, kust sain aedniku 4 taseme paberid – Linnaaianduse eriala lõpetatud.

Nüüd läksin aga samasse kooli Hiiumaa Ametikooli edasi õppima maastikuehitust. Enne linnaaianduse õppimist tegelikult tahtsin minna maastikuehitust aga siis soovitati mulle linnaiandust. Ei kahetse põrmugi, see oli lihtsalt nii huvitav. Nagu ma aru sain olen ka motivatsiooni andnud mõnele lugejale tulla Hiiumaale linnaaiandust õppima, see on lahe 😀

Miks maastikuehitust õppida?

Mulle on alati meeldinud enda kätega midagi teha. Kohe kindlasti ma ei mõtle kudumist, heegeldamist jne nendes olen ma suht lootusetu. No mulle ei meeldi, häda pärast vb õmmelda katsetaks aga pole seda ka kunagi väga teinud. Koolis käsitöö tundideks lasin emal enamuse asjad valis teha, esiteks polnud aega hobuste kõrvalt ja mulle ei meeldinud ja jätkuvalt ei meeldi. Tundsin ka kerget ebavõrdsust poiste tööõpetuse ja tüdrukute käsitöö vahel. Tüdrukutel oli alati vaja hullult palju asju kodust teha aga poisid tegid ainult tunnis ja kõik. Ma ei tea kas see siia maani kehtib?

Igaljuhu pole mul ka olnud väga ehitusmehi käpärast ja ainukene lahendus on ise teha kui kedagi just ei jaksa palgata. Ja see rõõm kui suudad puust korraliku asja valmis saada on ikka piiritu, isegi kui see on väga viltu ja ehitajad vaatavad viltu sellele. Ehitamisest rääkides siis tahaks ehitada ponidele väikese varjualuse. See oleks tunduvalt suurem ehitus kui ma kunagi olen ettevõtnud… Aga selleks pean veel julgust koguma. Hetkel olen selle taga kinni, et ei suuda lõigata sirgeid servasid. Täna ringi googeldades leidsin nurgasae. See tundub olema selline natuke ohutum kui tavaline ketassaag.

Igaljuhul on mul tulemas sünnipäev, et äkki siis see ? Pean oma ehitaja käest üleküsima, et kas see on ka väärt asi ja põhiline asi, kui palju ta häält teeb 😀 Selline saeke aitaks mu ehitus projektid küll järgmisele tasemele.

Sillutise paigaldus

Igaljuhul oleme koos käinud nüüd 2 korda ja seltskond on tore aga kuidagi raamatupidamise kalduvustuega 😀 Numbrite kokkulöömisega sellel kursusel küll mingit probleemi ei tohiks olla.

Eelmise nädala suurema asjana käisime Taeblas kortermajade äärde paigaldamas sillutist. Meie grupp tehti kaheks, meid oli 6 vist sama objekti peal. Koos juhendajaga paigaldasime u 60m sillutist. See hõlmab siis ka kõiki alustõid. Mulle täitsa meeldib, sest sinu silme ees kohe asjad muutuvad.

Selline siis nägi välja peale 2 päeva tööd. Meiega vist oldi rahul, ise olime küll tööga rahul.

Lõpptulemus

Tõestus, et ma ka ikka kive ladusin.

Tänud lugemast ja uute kohtumisteni.

Viimane aeg – tomatitele!

Seltsimehed ja – naised viimane aeg on panna oma tomatiseemned mulda!

Seda öeldes vaatasin oma eelmise aasta kalendrit. Seal on kirjas, et külvasin oma tomatid alles aprilli keskel ja sain ka hea saagi, võib-olla lihtsalt natuke hiljem. Aga jah, kellel veel tomatiseeme mullas pole, oleks viimane aeg ka seda teha.

Kui keegi tahab õuetomati seemet, siis mul on pakkuda ‘Latah’ ja ‘Stupice’, mida eelmine aasta kasvatasin ja ka seemne kogusin, idanevus on 100%.

Olen oma seemnete üle uhke, sest oma seemneid originaalpakki pannes nägin ka, kui väiksed need olid, mis mina ostsin. Minu kasvatatud seeme on ikka poole suurem. Lähemalt kirjutasin nendest kahest sordist SIIN

Tõlgitud kirjeldused nendele sortidele.

Põõsastomat “Latah”

See on väga väga varane tomat. Talub hästi ka külma ja lühikest suve. Lehed on sellel tomatil kaugelasetsevad ja taim näeb välja naljakas. Aga tänu sellele jõuab rohkem valgust viljadeni ja viljad saavad kiiremini valmis. Seda taime on väga raske kuidagi toestada või juhtida- parem on, kui lasta tal lihtsalt olla. Saagikus on hea. Tomatid on väga magusad, ümmargused.

Enda poolt lisan, et tõesti väga varajane, aga kui teised sordid valmis saavad, siis on tunda, et väga hapu tomat on see tegelikult.

Roniv tomat “Stupice”

See fantastiline tomat on aastast 1954 ja pärineb idaeuroopast. See on kõige varasem roniv tomatisort, mis meil on (real seeds kataloogis ) .

Mina haige jalaga ‘Stupise’ tomati kõrval.

Meil kasvas ta suurtes pottides terrassi peal. Vaatamata sellele, et oli vihmane suvi, saime väga hea saagi. Taimed on väga tugevad ja elujõulised, kannavad punaseid vilju, mis on väga hea maitsega. Ideaalne õues kasvatamiseks või kasvuhoones väga varaseks saagiks. Vili ise on suurem kui kirsstomatil, aga väiksem kui lihatomatil.

Lisan omaltpoolt, et tõesti väga maitsvad tomatid, taim ise  kasvas ka hästi suureks ja lehed olid ka suured. Siin pildil all paremas nurgas on ka ‘Latah’ tomatid näha.

Ülemisel pildil on ka näha, et ‘Latah ‘ tomat on juba valmis ja annab teist, kolmandat saaki kui ‘Stupice ‘ tomatil pole veel õigeid tomateidki veel peal. Aga nüüd mõeldes võibolla panin selle ka hiljem mulda… Eelmine aasta läksid mul kõik asjad suht sassi, sest siltideks olid jäätisepulgad ja ühe 2aastase preili arust oli see lahe mäng neid ümberpaigutada.

Mina olen enamus oma tomatid suutnud juba ümber pikeerida ja nüüd nad ilusti kosuvad.

Siin siis kui nad veel tillud olid vasakult- basilik, ‘Galina’, ‘House’ ja ‘Black Cherry. Need nüüd uued sordid, mida proovin see aasta.

Kirsstomat BLACK CHERRY Solanum lycopersicum

Sobib jahedasse kliimasse!

Peaaegu must, magus, mitmekesise maitsega kirsstomat. Moodustab pikad kobarad. Sobib hästi ka jahedamasse kliimasse. Väga saagirikas. Laste lemmik! Heirloom ehk pärandsort. Mustad, umbes15g kaaluvad viljad.

Külva 1.5 mm sügavusele. Idaneb 6-14 päeva. Kui taimed on piisavalt suured, istuta ümber 7 cm pottidesse. Kui taim on nüüd 20 cm kõrgune, istuta kasvukohale 45 cm vahedega. Hoia pinnas niiske ja väeta.

Valmib 70 päeva.

• Varajane kirsstomat ‘Galina’ Väga varajane kollane magus kirsstomat Venemaalt. Väga saagikas sort. Tomatid valmivad terve suve läbi kuni sügiseni. Temast saab väga head kollast tomatisuppi või kollast ketšupit!

• Kääbuskirsstomat ‘House ‘ Hämmastav kääbuspärandsordi tomat on aretatud Venemaal, et kasvatada pottides aknalaual. Ta jääb väikseks, kindlaks põõsaks ja on paksult täis väikseid punaseid tomateid. Ta kasvab paremini potis kui maas.

Vahepeal ei teinud pilti, aga mul on tomatid pea kõik pikeeritud ka. Tomati pikeerimisel on kõige tähtsam asi see, et paneks ta mulda kuni idulehe sügavuseni ehk kurguni 🙂 Siis kasvavad tugevad juured ja taim ei veni välja. Pikeerimise teemal oli hea artikkel Maakodus SIIN Ei viitsi mina seda hakata lahti seletama 😀

Tagareas siis on  tomatid, keskel veel pikeerimata. See aasta siis katsetan midagi teistmoodi ka, nimelt lisan lambavilla topsi põhja. Miks? Sellele peaks vastuse saama minu postitusest SIIN. Kahjuks nende suurte piimapakkide põhja unustasin villa panna. Kes veel ei tea, siis väga head paarilised koos kasvatada on basilik ja tomat. Mina siis katsetamiseks pikeerisin basiiliku väiksed taimed ka tomatite juurde. Vaatame, kuidas toimib. Hetke seisuga pooled ikka veel pikeerimata, topse ei ole piisavalt 😀

See aasta kasvatan taimi natuke rohkem, et oleks soovijatele müüa ka midagi.  Suurem müük tuleb siis 27. aprillil Hiiumaal Vaemla bussiputkas.

HAHA! Hiiumaa Ametikooli hüpik-aiastuudio

Kes Hiiumaal pole, oleks aeg planeerida. Sellest tuleb suur ja lahe üritus, ma loodan vähemalt 😀

Teen vast eraldi postituse ka selle kohta nädal enne, et kõigil ikka meeles oleks!

See kuu saab ikka eriliselt kiire olema.

Aga teile tore, et mind kannatate ja jällenägemiseni.

Hiiumaa ametikooli aias olevad iirised

Esimese aasta ebaõnnestumised

Pole ammu miskit kirjutanud siia… On olnud kiire, mitte aianduslikult. Tegelikult kadus motivatsioon ka ära, et miskit kirjutada… Loodame, et leidsin selle nüüd uuesti üles ja saate mu jubedaid kirjatükke rohkem nautida 😀

Ja positiivsest küljest: vahepeal võeti mind ka Hiiumaa ametikooli Linnaaedniku erialale vastu. Sealt saan kindasti uusi teadmisi, mida ka teiega jagan.

Aga nagu pealkiri ütleb, siis räägiks ära, mis mul see aasta täitsa aiataha läks. Sellest saate aga teie õppida ja mitte samu vigu teha!!!

1. Maasikad – Ostsin üle 30 frigo taime, aga maasikaid sain sellest peenrast umbes täpselt 0. Nii umbes 5 maasikat sain aga hoopis oma kuhilpeenrast, kuhu olin istutanud 3 maasikataime, mis mul teise peenrasse ei mahtunud.  Eelnevad blogipostitused on Peenra tegemine, kaitsmine ja kahjurid. Keegi võiks nii tubli olla ja öelda, mida ma edasi peaks tegema selle peenraga… Paljud ütlesid mulle muidugi, et viga oli selles, et mul oli maasikate ümbrus multšitud heinaga, et kahjurid kolisisd sinna sisse elama ja lõikasid mu toored maasikad kõik ära. Võib olla ka ebaõnn, aga pean vist jah kõik heina ümbert ära korjama ja ära põletama, et nendest lahti saada. Teen ka vist uue peenra tunduvalt kaugemale eelmisest. Aga maasikate heinaga multšimist kavatsen ikkagi jätkata, sest nagu inglisekeelne nimi ütleb straw (põhu, heina) berry (mari) – maasikas on põhumari. Seda on juba aastasadu kasvatatud heina peal, selle sees.
2. Spinati- ja salatipeenar. Sealt ei saanud ma ka loomulikult midagi, sest kasutasin multšimiseks paksu kihti kuuseokkaid. Ilmselgelt nendele taimedele see ei meeldi. Olin kirjandusest lugenud, et võib nagu igale poole panna. Hiljem lugesin üle aga selle, et okkana on ta happeline, aga laguneb neutraalseks. Multšikihina on ta ju kindlasti ka happeline. Kuuseokkaid aga lisasin ka oma tomatipottidesse ja see toimis küll hästi. Ja võib kindlasti kasutada ka porgandil: kõik toimis, kartulil ja maasikal samuti.
3. Kurk – olin väga elevil kurkide kasvatamisest, sest tellisin väga lahedad sordid, aga läks natukene aiataha mul see värk… Nimelt tegin ma ilusa kurgipeenra, istutasin taimed lausa ja multšisin selle adruga. Adruga multšimine oli ilmselge viga! Kurgid jäid kiduma ja kiduma, siis lõpuks kratsisin adrukihi ära, aga kahju oli juba tehtud ja kurgitaimed läksid kõik välja. Kindlasti ei aidanud see meeletu kuumus ka suvel. Oma kuhilpeenrasse istutasin ma ka paar kurki, mis ma vanaema peenrast ära harvendasin ja naljakal kombel ei läinud need ka väga hästi seal kasvama. Kas tõesti tahab kurk ainult paljast maad? Ei tea veel lõppjäreldust teha, aga kindlasti pean rohkem uurima selle kohta, et järgmiseks aastaks valmis olla.
4. Kõrvits – See tegelikult ei ebaõnnestunud, no põhimõtteliselt pool vähemalt mitte. Nimelt tegin ju kõrvitsa eksperimenti, seal istutasin kahte erinevasse kohta kõrvitsataimed. Istutasin ka kanade aeda. See hakkas toimima väga hästi, aga ma ei leidnud suurt asja, mida kõrvitsataime kaitseks panna. Vaatasin ka, et nad ei puutu seda taime enam, siis aga otsustas mu vanaema, et ei lase kanu õuepeale enam jalutama. Piisas paarist päevast, kui kõrvitsataimest olid alles ainult rootsud. Kõrvits on liiga väänlev, et seda kanade eest kaitsta, järgmine aasta kindlasti proovin millegi muuga…
5. Kõige suuremaks ebaõnnestumiseks võib aga lugeda seda, et mind viskas seljast maha üks noor poni. Ja selle tulemusel rebestasin/venitasin oma hüppeliigese juures olevaid ligemente. Nüüd on sellest juba üle 1,5 kuu möödas ja ikka jalg annab tugevalt tunda…
   

   

   Haiglas.

Hetkel vist rohkem polegi… Võib muidugi veel miskit tulla, aga veel pole ja loodan, et ei tule ka. 😀