Kähar lehtkapsas- Nero Di Toscana.

Minul siis kasvab selline sort, seemneid saab osta sellelt lingilt- Nero di Toscana.

Populaarne Itaalia köögivili, mis annab rikkaliku saagi. Lehed on mahlakad ja maitsvad. Külva kas varakevadel või sügisel. Madalate temperatuuride toimel muutuvad lehed magusamaks ja käharduvad rohkem. Lehtkapsas pärineb Toskaanast. Jõulised taimed annava rikkaliku saagi. Tumerohelised lehtkapsa lehed on mahlakad ja maitsvad. Lehtedes leidub rikkalikult B-, C-vitamiini ja rauda. Korjatakse noori lehti välimisest leheringist. Madalate temperatuuride toimel muutuvad lehed magusamaks ja käharduvad rohkem. Talub kuni -15*C, võib korjata lume alt. Kõrge toiteväärtusega. .

Räägin lähemalt lehtkapsast, kuna tundub, et teda eestis ei kasvatata laialdaselt ja inimesed ei tea, mida temaga teha.

Lehtkapsas

(Brassica oleraceavar acephala) on köögivili, millel on rohelised või purpurjad lehed. Lehtkapsa lehed ei moodusta kapsapead ja toiduks tarbitakse erinevalt brokkolist ja lillkapsast tema lehti, mitte õisikuid. Lehtkapsast peetakse metsikule kapsale lähedasemaks kui muid kapsa kodustatud vorme.

Kultivaride grupp Acephala sisaldab mitmeid lehtkapsasorte, mis on aga geneetiliselt väga sarnased.

Lehtkapsa kõige levinumaks kahjuriks on kapsaliblikas (Pieris rapae).

Kuni keskaja lõpuni oli lehtkapsas üks populaarsemaid köögivilju Euroopas. Käharat sorte kasvatati lamedaleheliste sortide kõrval juba 4. sajandil eKr Kreekas. Neid vorme, mida antiikses Roomas nimetati sabelli lehtkapsaks, peetakse tänapäevase lehtkapsa eellasteks.

Vene lehtkapsas levis kaubandusega Kanadasse ja sealt Ameerikasse 19. sajandil

Toiteväärtus

Lehtkapsas on väga palju beetakaroteeni, K- ja C-vitamiini ning rohkelt kaltsiumi. Lehtkapsas on kahe karotenoidi – luteiini ja zeaksantiini allikas. Lehtkapsas nagu ka brokoli ja mitmed muud ristõielised sisaldab eriti pärast tükeldamist või hakkimist sulforafaani (inglise keeles sulphoraphane), keemilist ühendit, millel on oluline vähivastane toime.

Keetmine vähendab sulforafaani sisaldust. Aurutamine, mikrolaineahjus kuumutamine ja segades praadimine aga olulist kadu ei põhjusta. Nagu mitmed muud kapsasrohu liigid, on lehtkapsas ka indool-3-karbinooli (inglise indole-3-carbinol) allikaks, mida peetakse kasulikuks ühendiks, kuna see toetab DNA parandamist rakkudes ja näib takistavat vähirakkude kasvu. Lehtkapsast on leitud vaikusid, mida tuntakse sapphapete sidujatena (inglise bile acid sequestrants), millel on täheldatud kolesterooli taset vähendavat ja toidust rasvade omastamist soodustavat toimet. Aurutamine parandab neid omadusi.

Kibekas-mõrkjas kapsamaitse on sel teisendil aga vist tugevam kui teistel kapsastel. Kõigile see ei meeldi ja vist seetõttu polegi me harjunud lehtkapsast sööma. Harjumusi tasub muuta, sest lehtkapsas ei pelga tõesti miinuskraade ja õige lehtkapsa söömise aeg algab alles siis, kui teised köögiviljad on aiamaalt juba keldrisse kogutud.

Retsepti soovitusi:

lehtkapsa krõpsud,
smootid,
pirukat,
stoovitud lehtkapsas,
panna erinevate roogade sisse tervislikuse lisamiseks.

Minul on 4 taime, mis on ilusad suured ja asuvad nad kuhilpeenras. Kapsaliblikale ja muudele elukatele tõesti meeldib lehtkapsas, aga need taimed, mis kuhilpeenras on, on kõige vähem söödud. Veel meeldib seal elada ka ämblikel.