Kuivuse mõjud

img_7848.jpgPõua vastu aitab ainult vesi. Meil siin Kassaris pole korralikult sadanud juba 4. juulist saadik, täna on 5. august, nüüd tuli natukene vihma lõpuks. Enne seda ei sadanud ka 3 nädalat. Selle kuu jooksul on 2 korda olnud, kus on väike vihmasabin üle käinud, aga see on olnud nii väike, et kastmiseks seda nimeteda ei saa. Küll on Kassaris väikesed vihmasabinad olnud sellised, et naabrid said vihma, aga mitte meie.

Nüüd on hea jälgida, mis taimed saavad ilma kastmiseta hakkama ja mis mitte, sest mul on jalg haige olnud ja pole saanud oma taimi kasta. Enne sedagi kastsin neid minimaalselt.

Tundub, et meie puhta liivamaa peal ei kasva isegi umbrohi enam. Vanaema hakkas ka üles võtma varast kartulit, sest see oli täitsa valmis: varred kuivasid ära. All aga polnud väga miskit head. Tavaliselt 2 suurt kartulit või teine kord palju väikeseid. Ühe vao pealt sai vaevu 10l ämbritäie. Eks ma proovin teda moosima hakata, et mitte enam künda aiamaad ja lasta mul teha. See aga pole lihtne, sest ta on kange hiiu naine, kuigi tema ütleb, et kanged on ainult surnuaias. Nii et ta vast jäärapäine 😀

img_7852

Siin see suur pikk roheline asjandus on minu kinoa ehk tšiili hanemalts, mis tõesti talub põuda suht hästi. Kõrval on kurgid, mida mu vanaema kastab iga õhtu ja need ikka täitsa lääpas… Kinoa vahel on veel mul hilja pandud natuke türgi uba, ka sellel on lehed suht kortsus. Oa panin sinna vahetäiteks ja uba on väga hea maaparandaja, kuna mügarbakter elab ta juurte küljes. Kinoa on ilusti õitsema hakanud ja saaki saada on lootus suur 😀

Ülevalolevalt pildilt paistab mu läti supihernes ka, mis kuivas ikka täiesti ära, täna käisin seemneid korjamas kaunadest ja täiesti kuivad herned olid sees. Midagi head ka: ei pea ise kuivatamisega vaeva nägema 😀

img_7853
Siin siis näha kinoa ja vahel uba oma krussis lehtedega.

Tomatid, mis mul aiamaal kasvavad, kannatasid ka väga selle kuivaga. Suur vahe on IMG_7797tomatitel, mis mul potis vastu maja ja aiamaa omadel. Aiamaa omad jäävad hästi väikeseks, aga maitse on ikka hea. Aga veepuudusest vajusid küll täiesti longu. Aga tomatisaak on ikka suht korralik.

IMG_7796Tomatid on ikka suured vee joojad ka. Siin on näha, kuis lehed longu on tõmmanud.

IMG_7800

Siin siis näha ka olukorda natukene. Mu tihe porgand vajus ka longu kõige kuumemal ajal, kuid suutis jälle roheliseks minna.

Kuhilpeenar

IMG_7802

Nagu näha pildilt, siis maasikataimed andsid alla selle suure kuivaga, lehtkapsas aga suutis ellu jääda, lihtsalt kapsausside rünnak on hetkel meeletu nende peal. Tomat on allpool ja tal polnud väga hullu. Suvikõrvits vajus ainult natuke longu lõpuks, aga üldiselt pidas väga vapralt vastu kuivale.

Ma lõpuks leotasin ka seda peenart voolikust, sest muidu oleks kõik ära kõrbenud.

Lehtkapsas Nero Di Toscana – kale

kale-black-tuscany-nero-di-toscana-10-grams-1-kg-5906-p

Kähar lehtkapsas- Nero Di Toscana.

Minul siis kasvab selline sort, seemneid saab osta sellelt lingilt- Nero di Toscana.

Populaarne Itaalia köögivili, mis annab rikkaliku saagi. Lehed on mahlakad ja maitsvad. Külva kas varakevadel või sügisel. Madalate temperatuuride toimel muutuvad lehed magusamaks ja käharduvad rohkem. Lehtkapsas pärineb Toskaanast. Jõulised taimed annava  rikkaliku saagi. Tumerohelised lehtkapsa lehed on mahlakad ja maitsvad. Lehtedes leidub rikkalikult B-, C-vitamiini ja rauda. Korjatakse noori lehti välimisest leheringist. Madalate temperatuuride toimel muutuvad lehed magusamaks ja käharduvad rohkem. Talub kuni -15*C, võib korjata lume alt. Kõrge toiteväärtusega. .

Räägin lähemalt lehtkapsast, kuna tundub, et teda  eestis ei kasvatata laialdaselt ja inimesed ei tea, mida temaga teha.

Lehtkapsas

(Brassica oleraceavar acephala) on köögivili, millel on rohelised või purpurjad lehed. Lehtkapsa lehed ei moodusta kapsapead ja toiduks tarbitakse erinevalt brokkolist ja lillkapsast tema lehti, mitte õisikuid. Lehtkapsast peetakse metsikule kapsale lähedasemaks kui muid kapsa kodustatud vorme.

Kultivaride grupp Acephala sisaldab mitmeid lehtkapsasorte, mis on aga geneetiliselt väga sarnased.

Lehtkapsa kõige levinumaks kahjuriks on kapsaliblikas (Pieris rapae).

Kuni keskaja lõpuni oli lehtkapsas üks populaarsemaid köögivilju Euroopas. Käharat sorte kasvatati lamedaleheliste sortide kõrval juba 4. sajandil eKr Kreekas. Neid vorme, mida antiikses Roomas nimetati sabelli lehtkapsaks, peetakse tänapäevase lehtkapsa eellasteks.

Vene lehtkapsas levis kaubandusega Kanadasse ja sealt Ameerikasse 19. sajandil

Toiteväärtus

Lehtkapsas on väga palju beetakaroteeni, K- ja C-vitamiini ning rohkelt kaltsiumi. Lehtkapsas on kahe karotenoidi – luteiini ja zeaksantiini allikas. Lehtkapsas nagu ka brokoli ja mitmed muud ristõielised sisaldab eriti pärast tükeldamist või hakkimist sulforafaani (inglise keeles sulphoraphane), keemilist ühendit, millel on oluline vähivastane toime.

Keetmine vähendab sulforafaani sisaldust. Aurutamine, mikrolaineahjus kuumutamine ja segades praadimine aga olulist kadu ei põhjusta. Nagu mitmed muud kapsasrohu liigid, on lehtkapsas ka indool-3-karbinooli (inglise indole-3-carbinol) allikaks, mida peetakse kasulikuks ühendiks, kuna see toetab DNA parandamist rakkudes ja näib takistavat vähirakkude kasvu. Lehtkapsast on leitud vaikusid, mida tuntakse sapphapete sidujatena (inglise bile acid sequestrants), millel on täheldatud kolesterooli taset vähendavat ja toidust rasvade omastamist soodustavat toimet. Aurutamine parandab neid omadusi.

Kibekas-mõrkjas kapsamaitse on sel teisendil aga vist tugevam kui teistel kapsastel. Kõigile see ei meeldi ja vist seetõttu polegi me harjunud lehtkapsast sööma. Harjumusi tasub muuta, sest lehtkapsas ei pelga tõesti miinuskraade ja õige lehtkapsa söömise aeg algab alles siis, kui teised köögiviljad on aiamaalt juba keldrisse kogutud.

Retsepti soovitusi:

Minul on 4 taime, mis on ilusad suured ja asuvad nad kuhilpeenras. Kapsaliblikale ja muudele elukatele tõesti meeldib lehtkapsas, aga need taimed, mis kuhilpeenras on, on kõige vähem söödud. Veel meeldib seal elada ka ämblikel.

img_7709

Mina kasvatasin oma taimed ette, see aitab ka vältida kohest ärasöömist kahjurite poolt.

Tundub, et teda on ikka natuke lihtsam kasvatada kui teisi kapsalisi.

img_7712

Nagu näha, siis putukate kahjustusi on ikka suht palju aga see ei vähenda kapsa tervislikkust, kannatab lihtsalt kaubanduslik välimus.

 

Kasutatud kirjandus:

https://et.m.wikipedia.org/wiki/Lehtkapsas

https://mariliisilover.com/2015/01/lehtkapsa-kropsud/

https://m.postimees.ee/section/3013/3699765